Ehitisregistri (EHR) puudused on teada kõigile, kes sellega põhjalikumalt kokku on pidanud puutuma. Need puudused on teada ka registripidajast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes seetõttu on ette võtnud üsna pretsedenditu sammu ja otsustanud registri täies mahus uuele IT-arhitektuurile ümber rajada.

"See on väga kiiresti väga alarahastatult ja alamehitatult tehtud süsteem," hindab majandusministeeriumi ehitisregistri e-ehituse projektijuht Taavi Jakobson. "EHR-iga on olnud kasutajatel palju probleeme, see pole just kõige kliendisõbralikum."

Sellest tingituna ongi otsustatud ehitisregister tervikuna välja vahetada.

"See on samm, mis võetakse väga harva ette, sest on kulukas ja riskantne. Aga vana arhitektuur poleks välja vedanud ei uut funktsionaalsust ega ka enam välja vedanud seda uut funktsionaalsust lisamata. Seega valikut polnud," tõdeb Jakobson.

Uue registri vundament ehk andmebaas on olemas, teenused paigas. Alates novembri lõpust hakatakse neid vastavalt valmimisele kasutajate ette tooma. Esmalt uueneb registri avakuva ja nähtavale ilmub uus menüü. Juurde tuleb andmete esitamise teatise võimalus.

Jupi kaupa uuendamine aitab muutustega lihtsamalt harjuda. "Tegime ülemineku võimalikult sujuvaks," selgitab Jakobson.

Ajarännakut võimaldav kaart

Kui praeguses ehitisregistris on geoinfo väga sügavale ära peidetud, siis uues versioonis muutub visuaalne pool kõige olulisemaks. Lisaks tekstilisele otsingule tekib ka kaardiotsing, mida saab vaadelda nii tasapinnalisena ehk 2D kui ka ruumilisena ehk 3D. Tegelikult isegi 4D, täpsustab Jakobson, sest Google Mapsi põhimõttel üles ehitatud kaardil klikkamine võimaldab ka ajas rännata - lisaks olemasolevale hoonestusele kantakse sinna ka tulevased planeeringud, et saaks näha nende kõrgusi, mõju päikesevalgusele, piirkonda sobivust jms.

Piirkonniti on kaardi detailitäpsus erinev. Näiteks kõige detailsemana saab uuel kaardil vaadata Tallinna vanalinna. Mõne väikelinna detailsus võib aga olla antud katuseviilu kõrguse täpsusega, katusekallet välja joonistamata.

"Siin võivad Tallinn ja Tartu teistest linnadest ettepoole jõuda. Soovitus on kohalikele omavalitsustele, et nad sellesse investeeriksid, see tekitaks kvaliteetset infot ka nende piirkondade kohta," ütleb Jakobson. 

Jaanuaris lisanduvad kaardirakendusele ka maa-alused kommunikatsioonid - torud, kaablid jm, mis lihtsustaks planeerimist. See aitab ära hoida olukordi, kus tänav asfalteeritakse ära, kuid siis selgub, et enne oleks pidanud sidekaabli maha panema. Küll on olnud juhuseid, kus kaevetööde käigus ootamatult vastu tulnud torud või kaablid kas töö tunduvalt pikemaks venitavad (Gonsiori tänava remont) või linna terveks päevaks pimedusse matavad (Kuressaares).

Teoreetiliselt saaks 3D kaardirakendusele kanda tulevikus ka ajaloolise kihi, et näha, millal mõni hoone ümber või suuremaks ehitati või milline hoone varem samal krundil paiknes.

Kaardirakendus põhineb dokumendiregistril, seega kaardile kuvatakse info kõige kohta, mis dokumentaalselt olemas on. Muu hulgas kuvatakse kaardile kinnistul klõpsates kogu ehitustegevust puudutav piirangute info, mis hoiab kokku paljude inimeste asjatut ajakulu ja vaeva.

Andmekoosseis paraneb

Ehitisregistri andmebaas muutus elektrooniliseks alates 2016. aastast, misjärel asus andmete kogus ja kvaliteet seal järk-järgult kasvama. Siiski on umbes 100 000 hoone ehitusaastad sealt seni puudunud. Nüüd saab ka see lünk suuremas osas täidetud, kui uude registrisse lisanduvad umbes 70 000 hoone ehitusaastad. Need tuletati ajalooliste kaartide ja maa-ameti ortofotode põhjal.

"Kui ühel kaardil hoonet polnud ja teisel on, siis sealt tuletasime ehitusaasta," selgitab Jakobson. "70-protsendiline täpsus on pisut parem, kui algul eeldasime."

Uus ehitisregister pakub ka statistilisi päringuid. Näiteks kaua võtab planeeringute menetlemine ühes või teises omavalitsuses aega. Või kui palju on Tallinnas 60-ndatel ehitatud kortermaju.

Erinev info on vajalik mitmetele ametkondadele. Esimese näite puhul on liiga pikkade menetlusaegade korral põhjust sekkuda ja uurida, miks mõnes omavalitsuses protsessid toppavad. Teisel juhul aga saab TTJA alusinfot, mille põhjal audiitorite tööd planeerida, sest 60ndatel ehitatud kortermajade rõdud on ilmselt amortiseerunud ja vajavad auditeerimist. Ka info, millal ja mis mahus renoveerimist tehtud on, jookseb andmetest välja.

Järgmisest suvest saab ehituslube senise .pdf-formaadi asemel hakata registrist BIM-mudelitena taotlema. See kiirendab ka kohalike omavalitsuste ametnike tööd, sest mudelilt on võimalik palju vajalikku automaatselt kontrollida, ilma inimest sellesse kaasamata. Nii suudab IT-süsteem hoone projekteerimistingimused või detailplaneeringut puudutava info murdosasekundiga genereerida ja selgeks saab, kas hoone paikneb ehitusalal, on lubatud kõrgusega jms.

"Ininimesel võtab see sadu või isegi tuhandeid kordi rohkem aega," tõdeb Jakobson.

Energiatõhususe hindamise tööriist

Arendajate töötempo võimaldab igal kuul mõne järjekordse uuendusega välja tulla. Nii ootab oma järge veel ka energiamärgiste automaatne kuvamine ja reaalajas uuendamine, mis põhineb tegelikel tarbimisandmetel, mis saadakse võrguhalduritelt. Kes plaanib päikesepaneeli kodu katusele panna, sellele arvutab süsteem välja, milliseks muutub selle tulemusel hoone energiamärgis.

"Ükski teine riik ei tohiks lähiaastatel nii kaugele jõuda;" nendib Jakobson.

Energiamärgised on abiks valitsuse investeerimisprogrammide planeerimise ja mõju hindamisel - kas senised renoveerimismeetmed on antud soovitud tulemuse või millised piirkonnad/hooned vajaksid neid esmajärjekorras. See on kiirem, täpsem ja odavam meetod kui uuringud, mis ei anna andmeid ka reaalajas.

"See advendikalender kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni," lubab Jakobson ehitisregistri järk-järgulist uuenemist. "Põhiline suund on, et kõik ehitiste kohta käiv info oleks üheskoos ja läbipaistev, kergelt leitav."