Sellist pahameeletormi, mille vallandas mai viimasel päeval uuenenud ehitisregister, pole ükski riigi tellitud IT-arendus sel sajandil veel põhjustanud. Ehitajad, arendajad, arhitektid, omavalitsused, riigiametnikud ja ehitiste tellijad on kõik marus.

Ehitisregister oli juba enne uut versiooni legendaarne. Naljatati, et registrisse failide üles laadimiseks on vaja palgata eraldi inimene, kes suudab aru saada, milline on süsteemi jaoks aktsepteeritav faili nimi. Nali polnud kaugel tegelikust olukorrast.

Uue ehitisregistri suhtes olid seetõttu ootused suured. Kuid failide nimetamise ja kasutusmugavuse parandamise asemel tekitati hoopis juurde tööd täielikult halvavaid probleeme. Näiteks kadus ära ülevaade menetlusprotsessidest ja keegi ei saanud enam aru, mis seisus on poolikud menetlused.

Häiritud on tuhandete registrikasutajate töö. Ehituslubade väljastamine on sisuliselt seiskunud. Ajakirjandusest võib lugeda, et Tallinna linnaametnikud on pidanud üle päeva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega kriisikoosolekuid. Vigane register tekitab ehitusprojektidele juba ka lisakulusid. Seetõttu kaalub üks ettevõtja riigi vastu kohtusse minekut, sest ehitisregistri probleemide tõttu on ta kandnud juba mitmekümne tuhande euro suurust rahalist kahju.

On selgunud, et registri kaasajastamine oli juba ettemääratud läbi kukkuma, sest arendajale antud alusmaterjalid olid ebakvaliteetsed ja varasemad arendustööd dokumenteerimata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson tunnistas Äripäevale, et kui tema ametisse asus, sai talle õige pea selgeks, et "ehitisregistri varasem arendus on tehtud rahvaluule baasil".

Rakendus vajab pidevat arendust

Ilmselt leitakse kriitilistele murekohtadele lahendus ja ehitisregister hakkab jälle toimima, kuid kas riigil on nüüd ka soov seda klots-klotsi haaval paremaks ehitada? Või võetakse pärast probleemide likvideerimist ehitisregistri rakendus aktiivsest arendusest maha, pannakse miinimumeelarvega haldusrežiimile ning parandusi enam ei tehta? Riigihangete loogika välistab avaliku sektori IT-rakenduste igasuguse paremaks muutmise.

Eesti riik paistab maailmas silma edumeelsete e-teenuste poolest, kuid tingimused ja raamistik, mis nende arendamiseks luuakse, pärinevad internetieelsest ajastust. Avaliku sektorini pole jõudnud arusaam, et e-teenus peab pidevalt uuenema, sest tarbijate vajadused, keskkond, tehnoloogia ja ka küberohud muutuvad väga kiiresti. Isegi hanketööde käigus on vaja teha parema tulemuse saavutamiseks ajaga kaasas käivaid muudatusi, et suurendada teenuse töökindlust ja kasutajamugavust. Kahjuks seavad riigihanke reeglid e-arendustele päitsed pähe ja nii need prohmakad juhtuvad.

E-teenuse arendushanke põhimõtted ei saa olla samasugused nagu ministeeriumi uue hoone ehitushankel. Paraku pannakse meil teenus püsti nagu maja ja sinna see seisma jääb, kuni päris kokku variseb ning uus ehitatakse. Vahepeal küll kontrollitakse, et aknad ja uksed ikka ees püsivad, kuid midagi enamat ei tehta.

Kuna avalik sektor jätab e-teenuse pärast valmimist unarusse, on nende tarkvara elutsükkel tihti lühem kui erasektoris.

Erasektor arendab teistviisi

Ametnikel tuleks hankeid koostades võtta eeskuju erasektorist, kus e-teenust muudetakse jooksvalt kasutajate vajadustele ja keskkonna muutustele vastavaks. Tehakse asju, mis aitavad paremini eesmärki saavutada ega lähtuta ainult sellest, mis on hankedokumenti kirja pandud. Kui arenduse käigus selgub uut infot, tekivad kavandatust paremad plaanid, siis tehakse projekt sellele vastavalt ümber. Nii sünnib alati parem lahendus, mis ka toimib.

Pärast esmast tarkvara väljalaset hakatakse koguma statistikat ja kasutajate tagasisidet, et saaks asju jooksvalt paremaks muuta. Samuti lisatakse uut funktsionaalsust, et ärilistele eesmärkidele paremini vastata. Tänu sellele püsib rakendus ajakohane ning ka tarkvara ei ole vaja nii kiiresti uue vastu välja vahetada.

Tarkvara puhul võib väita sama, mis äriplaanide kohta öeldakse – ükski neist ei pea vastu esmakohtumisele päris kliendiga. Ei saa ju arvata, et hanke koostanud ametnik teab paremini, milline e-lahendus on kasutajate jaoks kõige toimivam. Kuid avalikus sektoris just selline visioon kohtub pärast aastaid kestnud arendust kodanikega.