Suve alguses kasutusele võetud uue ehitisregistri kasutajatel etteheiteid jagub – küll ei liigu nõutud andmed ühest süsteemist teise, siis genereerib süsteem valeandmetega kasutuslubasid.

"Meil on juhtumeid, kus sisuliselt on kasutusluba või kasutusteatis üle vaadatud ja valmis väljastamiseks, aga register ei võimalda seda lihtsalt tehniliselt väljastada ja ootab niimoodi kolm kuud näiteks," selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ivari Rannama.

Iga uue süsteemi juurutamisel kaasnevad tõrked, kuid Rannama hinnangul on ehitisregistri puhul tegu suurel määral süsteemsete probleemidega ja just välja lubatud lahenduste venimist ja vähest testimist peab ta üheks suuremaks probleemiks.

"Mure on see, et sellised süsteemsed lahendused on korraks tulnud, siis on mingid uued asjaolud ilmnenud, et päris nii ei toimi nagu oodatud. /.../ Hetkel me teeme ikkagi seda tööd, mis heal tarkvaraarendusel saab juba testimisel parandatud," kommenteeris Rannama.

Majandusministeeriumi esindaja Taavi Jakobsoni möönab, et probleemide lahendamisega tuleb siiani iga päev tegeleda.

"Näiteks eile õhtul läks väga suur paranduste partii kasutusse ja samamoodi tegeleme andmeparandustega. Projekti me pidime väga kõvasti muutma, mis tähendab seda, et me pidime tegema valikuid, mida me lõpuni arendame ja mida mitte," rääkis ta.

Selles olukorras otsustati teha järeleandmisi kasutajamugavuses.

Kuigi tegu on täiesti uue infotehnoloogialahendusega, on Jakobsoni sõnul kurja juur seni kasutusel olnud vana variandi andmetes.

"80 protsenti meie probleemidest on sellest, et vana ehitusregister oli alamehitatud, alarahastatud ja väga palju arendust on olnud selle tõttu selline, et on olnud väga keeruline. Oleks me alustanud valgelt lehelt, oleks arendus olnud ammu tehtud, unustatud," selgitas Jakobson.

Tema sõnul saab IT-süsteem valmis kolm päeva enne Tallinna linna, aga suuremad mured peaksid saama lahendatud kuu-paari jooksul. Rannama selles tähtajas kahtleb.

Tarkvarafirma Flowit juhi Andres Aaviku sõnul on tegu laiema probleemiga.

"Euroopa Liit toetab väga suurt osa meie riigi arendustest ja põhimõtteliselt mitte ükski riigiasutus ei ole – nii kaua kui mina mäletan – oma raha eest midagi arendanud ja kõik on osaliselt finantseeritud kusagilt mujalt. See tähendab seda, et finantseeritakse ainult uusi arendusi. Edasiarendusi, täiendusi, parandusi, kohandusi, muudatusi peaks finantseerima oma eelarvest, aga neid ei ole. Oma eelarve kulub peamiselt halduse peale, et asjad üldse püsti püsiksid," ütles Aavik.

Tema sõnul ei lähtu riik IT-lahendusi tellides mitte kodanike vajadusest, vaid matkib senist olukorda, lootes, et tellitud lahendus püsti püsib.