Pole vist kedagi, kes poleks märganud, et pärast lühikest suvepuhkust on koroonaviirus jälle kogu Euroopas levima hakanud. Nakatumise tõusu täheldatakse kõigis Euroopa riikides, välja arvatud nendes, kus suvel nakatumise langust ei täheldatud.

Kõige kõrgema nakatumise näitajatega torkavad silma Hispaania, Prantsusmaa, Belgia ja viimastel nädalatel ka Ühendkuningriik. Kui esmalt oli nakatumine valdavalt nooremates vanuserühmades, siis praeguseks on mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Eestiski täheldatud pidevat juhtude tõusu ka vanemates vanuserühmades.

Kuigi kõik teavad, et nakkus tuleks just vanematest inimestest eemal hoida, ei tule see ühelgi riigil väga hästi välja. Siiski pole üheski riigis siiani täheldatud suremuse olulist tõusu ning haiglate ülekoormust, kuigi trend ülespoole on täheldatav.

Nakatumise tõusu põhjusi on mitmeid: 

1. eksperdid ja mudelid ennustasid juba kevadel, et piirangute lõdvendamine viib nakatumise uuele tõusule;
2. enamus Euroopa elanikkonnast on viirusele vastuvõtlik ja seda vaatamata näiliselt suurele kevadisele haigestumisele. Enamikes Euroopa riikides on alla kümne protsenti elanikkonnast koroonaviirusega kokku puutunud ehk omab antikehi. See pole karjaimmuunsuse tekkeks kaugeltki piisav, isegi kui see number oleks kahekordne. Kui vaadata mis juhtus Ameerika kalalaeval, siis seal nakatus 85 protsenti laeva meeskonnast. Siiski tuleb arvestada, et laevad on kunstlik keskkond;
3. mitmed uuringud on näidanud, et koroonaviiruste hooaeg on septembrist maini ja ei sõltu mitte niivõrd õhutemperatuurist, kuivõrd päikesevalguse olemasolust ning õhuniiskusest. Võrreldes praegust nakatumist kevadega, on ilmne, et kevadel oli juhtumite arv tugevalt alaraporteeritud, sellele viitavad ka antikehade uuringud. 

Koroonaviiruse puhang on kerges langustrendis Ameerika Ühendriikides ning viimastel nädalatel on languses ka nakatumine Indias, kus septembris oli umbes 100 000 uut nakatumist päevas.

Siiani on nakatumine Aafrikas ning mõnedes teistes arengumaades (Pakistan, Vietnam) olnud madal. Põhjustena tuuakse välja noort elanikkonda, madalat testimise taset ning mõnikord ka Aafrika kuiva ja päikselist kliimat. Siiski on olnud ka erandeid, näiteks oli Lõuna-Aafrika Vabariigis väga kõrge nakatumine, mis on praeguseks kontrolli alla saadud.

Koroonaviiruse suremus (case mortality rate) on riigiti väga erinev ja kõigub 0,05 protsendist Singapuris kuni 11 protsendini Itaalias. Muidugi tuleb neid arve võtta reservatsiooniga, sest ühtset metoodikat ei pruugi kõik maailma riigid kasutada. Eestis on suremus koroonaviiruse tagajärjel olnud 1,9 protsenti.

Mis saab edasi?

Vaktsiinid

Kogu maailma ootab pinevusega esimeste vaktsiinide turule tulekut, aga praeguseks on enamus eksperte arvamusel, et kui asjad väga hästi lähevad, peaks vaktsiin laiemale elanikkonnale olema kättesaadav 2021, aasta suvel.

Kellele ja kuidas vaktsiini ennekõike kasutama hakatakse, peaks selguma kolmanda faasi uuringutest. Praegu on kolmanda faasi uuringutesse jõudnud 11 vaktsiinikandidaati. Nendest kõige enne on oodata esmaseid tulemusi Pfizeri/BioNTech vaktsiini kohta. Vaatamata uuritavate arvu suurendamisele 30 000-lt 43 000-le, lubatakse esmased tulemused avaldada oktoobri lõpus.

AZ/Oxfordi vaktsiini kliinilised uuringud peatati septembri algul kõrvalnähu (transversaalne müeliit) tõttu. Praeguseks on uuringud taastunud Ühendkuningriigis ja Brasiilias, kuid mitte mujal maailmas, sest FDA veel uurib seda juhtu. Viiele vaktsiinile (peamiselt Hiinast ja Venemaalt) on mõnede riikide (mitte Euroopa) ravimiametid andnud müügiloa ilma kolmanda faasi uuringute andmeteta.

Selle kohta, kuidas neil vaktsiinidel turul läheb, kättesaadavaid andmeid praegu pole. Tahaks väga loota, et kuu aja pärast oleme kõik vaktsiinide suhtes targemad.

Ravimid

Ravimiametite poolt on heaks kiidetud kaks ravimit koroonaviiruse raviks – viirusevastane ravim remdesiviir, mis kliinilistes uuringutes lühendas haiguse pikkust, ja deksametasoon, mis uuringutes vähendas suremust. Kõik teised ravimid nagu monoklonaalsed antikehad (president Donald Trumpile manustatud antikehade kokteil), COVID-19 paranenute plasma ning teised viirusevastased ained on veel eksperimentaalses faasis.

Mittefarmakoloogilised meetodid

Kõige efektiivsemaks on osutunud riigi täielik sulgemine vähemalt kuueks kuni kaheksaks nädalaks. See meetod aga pole jätkusuutlik (nii nagu karantiin lõpeb, tuleb haigus tagasi), on psühholoogiliselt väga raskesti talutav ning ilmselt ebaproportsionaalne koroonaviiruse ennetamiseks. Samuti on majanduslik kahju suur.

Kui kevadel oli mitmetel põhjustel (teadmatus, kaitsevahendite suur puudus, haigusmudelite ebatäpsus, hirmutavad uudised Itaaliast ja teistest Euroopa riikidest) riigi täielik sulgemine mingil määral õigustatud, siis nüüd peaksime tegema targemad otsused ja jätma riigi täieliku sulgemise selliseks juhuks, kui muu enam ei aita.

Samuti pole ühtegi Euroopa riiki, mis oleks riigi täielikult sulgenud, vaatamata sellele, et nakatumine tõuseb kõikjal ning nakatunute päevased arvud on suuremad kui kevadel. Kõige olulisem on, et meie meditsiinisüsteemi üle ei koormataks.

Meditsiinisüsteemi vastupidamine sõltub ennekõike sellest, kui hästi me ühiskonnana oskame haigust eemal hoida vanematest inimestest (vanuses 50+ aastat, eriti 70+ aastat). Tegemist on inimeselt inimesele leviva haigusega, kusjuures kõige ohtlikumad on viiruse leviku mõttes inimesed kuni kaks päeva enne ning mõned päevad pärast sümptomite teket.

Meetodite kombinatsioonid

On selge, et koroonaviiruse vältimiseks ühte ja ainukest sajaprotsendiliselt efektiivset meetodit pole. Praeguste teadmiste alusel tuleks kasutada järgmiste vahendite omavahelisi kombinatsioone.

Distantsi hoidmine. Kuna koroonaviirus levib peamiselt rääkimisel, köhimisel, karjumisel, laulmisel jne, siis on distantsi hoidmine loogiline meetod nakkuse leviku vähendamisel. Kuna süljepiisad, milles asuvad koroonaviirused, väga kaugele ei lenda, siis eksperdid soovitavad hoida distantsi üks-kaks meetrit.

Näomaskid (sh respiraatorid). Maskid peatavad süljepiiskade levikut ning pidurdavad ennekõike viiruse levikut selle kandjalt, haigelt inimeselt tervele inimesele. Maskid kaitsevad mingil määral ka selle kandjat, kuid miski siin maailmas pole sajaprotsendiline. Näomaskide kandmine on vajalik meditsiiniasutustes, kus viiruse leviku tõenäosus on suur, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine pole võimalik, ja piirkondades, kus viiruse levik on laialdane. Maskide kandmine välisõhus on küsitava väärtusega. Lastele tuleks maske soovitada kui nad on vanemad kui 12 aastat.

Laialdane testimine. See võimaldab nakatunud isikud varakult kindlaks teha ning isoleerida ilma, et nad teisi nakataks. Testima peaks ennekõike sümptomitega inimesi ning koroonaviirusesse nakatunu lähikontaktseid. Testi, testi ja jälgi metoodikat, soovitab enamik eksperte. Kui tehtud testidest on vähem kui kolm protsenti positiivsed, siis peaks testimine olema piisav. Eestis see praegu nii ka on, kuigi mitte igas piirkonnas. Kahjuks ei anna negatiivne test täit kindlust nakkuse puudumisest ning seetõttu ei vabasta nakkuse kontaktset isolatsioonist.

Alkoholimüügi piirangud ja lõbustusasutuste sulgemine. Koroonaviirus on ennekõike pidude ja seltskondade haigus ning olukorras, kus viirus levib just nooremate inimeste vahendusel, on need meetmed kohased. Siin on aga vaja hoolikalt jälgida, et peod ei liiguks avalikest kohtadest mitteavalikesse kohtadesse. Praegusel perioodil oleks oluline vältida igasuguseid pidusid, eriti neid, kus distantsi hoidmine pole võimalik või see ununeda võib.

Õppeasutuste sulgemine. Praeguseks on selge, et lapsed ja noored põevad haigust kergelt ja kui viirus levib kogukonnas, siis esineb seda ka koolides. Nakatumine koolides toimub sarnaselt nakatumisega teistel töökohtadel. Eestis on praeguseks koroonaviiruse puhanguid kirjeldatud kolmes koolis. Koolide sulgemine või distantsõppele viimine pole nakatumise ennetamise meede. Selle kaugtagajärjed pole veel teada. Väikeste laste üksinda koju jätmine pole ohutu ning see võib tulevikus suurendada ebavõrdsust, sest kõigi perede lastele ei pruugi kogu moodne tehnoloogia ja kodune juhendamine kättesaadav olla.

Koolidega on seotud ka mitmed terviseprogrammid – arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised, nõustamised. Nende katkemise mõju võib noore inimese edasisele tervisele avaldada hoopis olulisemat mõju kui koroonaviirus.

Ürituste osavõtjate arvu piiramine. Koroonaviirus levib ennekõike rääkimisel, laulmisel, karjumisel, mida vaatajad kontsertidel või kinos tavaliselt ei tee. Lisaks pole vähemalt Eestis üheltki kontserdilt või teatrietenduselt viirus kogukonda levinud, mis lubab oletada, et haiguse leviku risk teatri/kontserdi/kinosaalides on väike. Küll võib risk esineda puhvetites ja garderoobides. Distantsi hoidmine ning maskide kandmine siis, kui distantsi hoidmine võimalik pole, peaks kehtima ka siin.

Reisipiirangud. Inimesed reisivad nagunii. Kuigi ka lennukis võib nakatuda, on epidemioloogilisest seisukohast ohtlikumad ümberistumised kui otselennud. Puhkusel ja päikesel on immuunsüsteemile positiivne mõju ning paljudes puhkusekohtades pole nakatumine kõrgem kui Eestis. Välisreisilt saabudes peab kehtima isolatsiooni ja testimise nõue, mis ei tohiks pelgalt lähtuda ühest numbrist. Lisaks nakatumisele viimase 14 päeva jooksul on tarvis arvestada ka lähteriigis tehtavate testide hulka, nende positiivsuse protsenti ning nakkuse vältimiseks rakendatud meetmeid. Riigipiiride täielikust sulgemisest pole keegi huvitatud.

Hooldekodude külastamise keelamine. See võib lühiajaliselt olla vajalik, kuid pikaleveninud külastuskeeld on hooldekodude elanikele kurnav ja nende suhtes ebaõiglane. Külastamiste keelamise asemel võiks olla meetmed, mis viiruse levikut väldivad, nagu näiteks maskide kandmise nõue, eraldi külastusruumid, distantsi hoidmine jne.

Distantstööd tuleks soodustada, kui töö iseloom seda vähegi võimaldab, eriti kui tööl distantsi hoidmine pole võimalik. Siiski ei tohiks distantstöötajad/õppijad unustada füüsilist aktiivsust – kodus arvuti ees istudes ja midagi pidevalt näksides on koroonakilod kerged tulema.

Kodune isolatsioon on alati riskantne, kuid kõige inimlikum meede. Koroonaviirus on kergesti leviv ning kui nakatunud isik elab pere- või leibkonnas, siis on paratamatu, et nakatuvad ka teised. Selle vältimiseks oleks võimalik pakkuda nn koroonahotelle või koroonakodusid. Kuni neid pole, peaks isolatsiooni määratud isik hoidma pereliikmetest eraldi, olema eraldi ruumis, mitte sööma ega vaatama televiisorit koos pereliikmetega ning kandma alati maski kui oma ruumist väljub. Eriti ohtlik on see, kui kui SARS-CoV-2 positiivne isik elab leibkonnas koos vanema põlvkonnaga. 

Lõpetuseks

Tasub meeles pidada seda, et kui just imet ei juhtu, siis tuleb meil selle viirusega veel mitu aastat koos elada, ja seda, et stress ja liigne muretsemine halvendavad viirushaiguste kulgu nagu paljud on ise kogenud herpesviiruste korral.

Viirushaigused on inimkonnaga olnud kogu tema eksisteerimise aja ning viirused on meie immuunsüsteemi treenerid. Unustada ja ükskõikselt SARS-CoV-2 suhtuda ei saa. Järgides ülalkirjeldatud reegleid katsume sellega hakkama saada (ehk sellega koos elada). Kiiresti ei muutu midagi, kui just mõni vaktsiinidest väga edukaks ei osutu. Esimesi viiteid sellele võiks oodata kuu aja pärast.