Lutsar ütles ERR-ile, et tal pole häbi tunnistada, et eksis, kui ütles, et välja töötatakse ilmselt 50-protsendilist kaitset andev vaktsiin.

"Kui seal näitab 90 protsenti efekiivsust, siis on väga raske uskuda, et see oluliselt halvemaks läheb. Pigem võib see paremaks minna," ütles Lutsar Pfizeri vaktsiini kohta, mida testiti üle 43 500 inimese peal.

Ta selgitas, et firmadel on plaan nii USA kui ka Euroopa raviametilt novembri lõpus taotleda luba vaktsiini edasimüümiseks.

Lutsar täpsustas, et firmad saavad uuringutest selguvaid andmeid hiljem juurde lisada. Näiteks pole veel selge, kui pikaks ajaks vaktsiin immuunsuse annab.

"Need vaktsiinid ei ole olnud ka kliinilisel pausil, mis näitab, et neil väga suuri kõrvalnähte praegu või niisuguse lühikese aja jooksul välja tulnud ei ole," ütles professor.

Kuna vaktsiini tuleb transportida temperatuuril –80 °C, siis vajab Lutsari sõnul see logistiline mure lahendamist, kuid ta arvas, et lahendus leitakse kiirelt.

Lutsar sõnas, et talle teadaolevalt peaks seda tüüpi vaktsiine saama suunata hõlpsalt ka masstootmisesse.

Pigem võiks alustada noorte vaktsineerimisest

Professor sõnas, et kindlasti tuleb ära oodata täiendavad uuringute tulemused, kuid praegu on selgunud, et vaktsiinil on ka haiguse ärahoidmisvõime.

"Võibolla siin tuleks mõelda, et peaksime hoopis noori inimesi, kes seda viirust edasi kannavad, ennekõike vaktsineerima," ütles Lutsar.

Teine ohugrupp on Lutsari sõnul meditsiinitöötajad, keda kindlasti vaktsineerida tuleks.

"Ma usun, et kui firma sai kümne kuuga vaktsiini tegemisega hakkama, siis see, kellele vaktsiini on kõige õigem teha, selle me suudame ka otsustada," lisas professor.