Esimene Kryptiku maalitud kapp on Pärnus Akadeemia tänava ääres ja kujutab magnetofonikassetti. Töö on tore, nii et kapi otstarvet polegi võimalik esmapilgul tuvastada – kassett mis kassett. M

Mõte elektrikappidele kunsti tegema hakata tuli Kryptikul Portugalis, kus, nagu paljudes teisteski riikides, on sellised kapid enamasti tänavakunstike käe alt läbi käinud.

"Minu jaoks on ka midagi uut see. Vanasti ma tegin kogu aeg mahajäetud hoonete peale enda kunsti. Nüüd ma leidsin elektrikapid ja sidekapid, mis võimaldab oma kunsti näidata ka laiemale rahvale," rääkis Kryptik.

Esimesele tööle järgnes teine ja nii on neid järjest tulnud. Eriti rõõmus töö asub linnagalerii kunstnike maja juures, selle eest sai Kryptik ümberkaudsete elanike käest kiita ja kohe pakuti teisigi töid.

Ühele kapile kulub tavaliselt kolm-neli tundi, kavand on muidugi enne valmis. Ja nende tundide jooksul käivad inimesed mööda ja tunnevad huvi, mida ja miks ta teeb. Nii tekivad kontaktid.

Tänavakunstnikul on hea, sest tal pole vaja oma töid näitustele pakkuda, need on nagunii kõigi silme ees ja räägivad iseenda eest.

"Ise valin endale koha, kus meeldiks enda kunsti näidata, ja siis inimesed saavad vaadata. Ma igale kapile panen väikse kontakti peale ja siis inimesed interneti kaudu leiavad mind üles ja saavad tellida. Ja isegi on võimalik väike raha niimoodi teenida. Kunstnikud on teadupärast vaesed inimesed, raha kulub alati ära," rääkis Kryptik.

Natuke teeb tänavakunstnikele muret see, et linn saab varsti ülearu korda. Kaovad vanad majad ja müürid ja varsti polegi enam kohta, kus kunsti saaks teha.

Aga Kryptik pole seintele kunsti tegemist unarusse jätnud. Üks suuremaid töid on tal jalakäijate tunnelis Uus-Sauga tänava lõpus, see valmis koos Tartu tänavakunstnikust sõbraga.