Valimiskomisjoni esimees: 18. aprill on rahvahääletuse jaoks realistlik aeg ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1605791100000 | amCalendar}}
Hääletussedelite kast
Hääletussedelite kast Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui eelmisel nädalal saatis vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask riigikogule hoiatuskirja, et 25. aprillil abieluteemalist rahvahääletust korraldada ei saa, siis täiendav rahaeraldus peaks tagama, et hääletuse saab läbi viia isegi nädala jagu varem.

Viimase nädala jooksul toimunud kohtumistel koalitsioonierakondade juhtide, riigi infosüsteemi ameti (RIA) ja infosüsteemi arendaja Nortaliga selgus, et kui arendaja saab senisest rohkem raha, jõuatakse süsteem ka varem valmis, ütles Kask ERR-ile.

Kase sõnul annab arendaja programmi, kui mingeid puudusi ei ilmne, testimiseks üle veebruari esimeses pooles.

"Sellisel juhul võiksime loota, et selle rahvahääletuse läbiviimine aprillikuu teisel poolel on võimalik. See on meie esialgne hinnang. Loomulikult on tähtaeg väga tihe, sõltub osaliselt ka siseministeeriumi ja välisesinduste võimekusest valijatele teabelehti õigel ajal saata või kui hästi õnnestub toimima panna andmevahetus rahvastikuregistriga. Aga esialgne hinnang on, et see kuupäev (18. aprill - toim.) on realistlik," rääkis Kask.

Kask märkis, et palju sõltub testimisel ilmneda võivatest vigadest, mis muudaksid tähtaja eriti pingeliseks. "Palju mängumaad see meile ei jäta," nentis ta.

Kase sõnul kahtlesid valimiskomisjoni liikmed selles, kas isegi täiendava raha eraldamise korral pole tööde maht liiga suur, et aprillis saaks rahvahääletuse korraldada. "RIA ja arendaja pidasid omavahel läbirääkimisi ja jõudsid järeldusele, et suurema rahaeralduse korral on see programm võimalik kiiremini valmis saada," nentis ta.

Kask märkis, et nüüd jääb üle vaid loota, et tähtajad peavad ja veebruari esimene pool on Nortali jaoks realistlik tähtaeg. "Et infosüsteem on selleks ajaks ka piisavalt turvaline. Et vigu välja ei tuleks, mis nõuaks rohkemat aega parandamiseks," lausus Kask.

Varuavariante pole, sest praeguse süsteemi (VIS2) kasutamise mõte, mis tähendaks ka pabernimekirju, on maha maetud.

Kask teatas eelmisel nädalal kirjas põhiseaduskomisjoni esimehele Alar Lanemanile (EKRE), et kuna tehnilised süsteemid on arendusfaasis, siis 25. aprillil abieluteemalist rahvahääletust teha ei saa. Infosüsteemi, mis kannab nime VIS3 (valimiste infosüsteemi 3. versioon) arendamine ei ole jõudnud varem lõpule seetõttu, et selle arendamiseks vajalike kulutuste tegemist ei ole võimaldanud riigieelarve, seisis kirjas.

Koalitsioonierakonnad andsid kolmapäeval riigikogule üle eelnõu, et rahvahääletus abielu mõiste küsimuses korraldada järgmise aasta 18. aprillil, nihutades seega hääletuse kuupäeva nädala jagu veelgi varasemaks.

RIA: töötame teamises, et lisaraha leitakse

RIA peadirektori asetäitja Margus Arm kinnitas ERR-ile, et kohtutud on nii tellija ehk riigi valimisteenistuse, arenduspartner Nortali kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning eesmärk on saada infosüsteem kevadeks valmis.

"Teame, et ainuüksi RIA sisemiste ressursside arvelt seda teha pole võimalik, kuid täpne eelarve pole praegu teada. RIA ja meie partnerid töötavad teadmises, et lisakuludeks leitakse vahendid ning see annab kindlustunde keskenduda arendamisele," lausus Arm.

Armi sõnul tuleb lisaks VIS3-e arendamisele ja koodi kirjutamisele läbi viia audit ja riskide hindamine ning infosüsteemi turvatestimine.

Kask: kaks rahvahääletust korraga on võimalik

EKRE parlamendisaadik Kalle Grünthal esitas neljapäeval riigikogule eelnõu panna kevadel lisaks abielu küsimusele rahvahääletusele ka presidendi otsevalimise küsimus. Kase hinnangul pole võimalik küsida ühe rahvahääletusega kaht küsimust, küll aga saaks korraldada kaks rahvahääletust samal ajal.

"Formaalselt on see võimalik, nii et on kaks erinevat rahvahääletust samal ajal, mis tähendab ka seda, et valijatele saadetakse eraldi valijate teabelehed, toimingud dubleeritakse. Selles mõttes ei ole formaalselt tegu ühe rahvahääletuse, vaid mitmega," lausus Kask.

Kase sõnul võib see tähendada suuremaid nõudmisi infosüsteemi toimivusele ja turvalisusele. "Peab hoolitsema, et rakendus kokku ei jookse ja kasutajaliidesed toimivad piisavalt hästi. Aga ma ei näe mingit õiguslikku takistust, miks ei saaks korraldada samaaegselt kaht rahvahääletust. Pigem esitab see suuremaid väljakutseid valimisteenistusele ja arendajale," lausus Kask, ja lisas, et tõenäoliselt läheb selline variant ka kallimaks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: