RIA: valimiste infosüsteemiga kiirustamine muudab selle kallimaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigi infosüsteemi amet
Riigi infosüsteemi amet Autor/allikas: Nelli Pello/RIA

Poliitikute soov korraldada rahvahääletus 25. aprillil võib veel täituda ja riigi infosüsteemi amet (RIA) lubab selle nimel pingutada. Kindel on aga see, et kiirustades tehtud tööd nõuavad riigilt rohkem raha.

Kaks aastat tagasi suvel otsustas riigikogu, et järgmistel kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel teeme taas väikese digihüppe. Senised paberile trükitud valijate nimekirjad asendatakse elektroonilistega. See tähendab, et inimene saab ka valimispäeval hääletada ükskõik missuguses Eesti otsas ilma, et peaks kartma topelthääli. Kui keegi püüab teist korda hääletada, saab infosüsteem sellest kohe teada.

Riigi infosüsteemi amet hakkas seepeale ehitama uut valimiste infosüsteemi eeldusega, et esimest korda lähebki seda tarvis KOV valimiste ajal. Aga hiljuti otsustasid valitsuserakonnad, et rahvahääletus peaks toimuma 25. aprillil.

RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla ütles, et nüüd proovitakse välja selgitada, mis oleks tarvis kindlasti plaanitust kiiremini valmis teha.

"On laias laastus kahte sorti töid. On funktsionaalsused, mis on seotud sellega, et rahvahääletus saaks toimuda ja on nii-öelda baastööd. Et tulemüürid oleks paigas ja kõik, mis puudutab infosüsteemi tehnilist ülevalhoidmist. Need tuleb igal juhul ära teha," selgitas Einla.

Näiteks elektroonilised valimisnimekirjad peaks rahvahääletuse ajaks valmis tegema, sest nendega on seotud kogu infosüsteem. Aga kui läheb väga kiireks, saaks mõned arendused ka hilisemaks jätta.

"On võimalus mingeid teavitusi vähemaks jätta, mingisuguseid tulemuste kuvasid vähendada, mis valimised.ee veebilehele tulevad," loetles Einla. "On halvad ja väga halvad valikud, et mis jääb ja mis ei jää. See on töö, mis praegu käib."

"Me töötame selle nimel, et absoluutse miinimumi tööd saaks tehtud nii, et rahvahääletus on võimalik korraldada 25. aprillil," kinnitas Einla.

Ta lisas, et kui 25. aprillil on hääletuse kuupäev, siis infosüsteem ise peaks valmis saama oluliselt varem.

"Enne seda on ka seadusest tulenevad kuupäevad, millal see süsteem peab olema valimisteenistuse käsutuses, et sinna saaks hakata infot sisestama. Siis on ka koolitamise aeg. Enne seda on veel ajad, kuna turvatestimised peavad tehtud saama. Tähtaeg, kui arendused valmis peavad olema, langeb siis kuhugi jaanuari-veebruari lõppu," rääkis Einla.

Samas tõdes Einla, et kindlus, et kõik toimib, oleks siiski suurem, kui rahvahääletus lükataks kuu võrra edasi.

Arenduste segiajamine teeks asja kallimaks

Uue valimiste infosüsteemi VIS 3 ehitamiseks on riigi infosüsteemi amet saanud raha kolmes etapis, kokku 1 338 041 eurot. Kusjuures 85 protsenti rahast andis Euroopa Liit. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe rääkis, et algusest peale planeeritigi rahastamist projektipõhiselt.

"Neljanda ja viienda etapi osas veel lõplikku rahastamisotsust ei ole," ütles Koitmäe. "Kui minna seda teed, et valimiste infosüsteem teha kasutusvalmiks kevadeks, et saaks rahvahääletust korraldada, siis eeldaks see, et sellest projektipõhisusest saaks mööda minna ja vaadata mingit muud lahendust. Et saaks arendused kiiremini lõpetada ja rahastada."

Teisiti öeldes, europrojektide kirjutamiseks ei pruugi enam aega jaguda ja võib-olla tuleb raha leida riigieelarvest. Alo Einla ütles, et seniste arendusplaanide segilöömine kasvatab ka kogu projekti eelarvet.

"Algse plaani järgi on igal tööl oma aeg. Ja see, kui me midagi paneme seisma, midagi tõstame ettepoole, siis see tekitab ebaefektiivsust arendusprojekti sisse. Ja see ebaefektiivsus väljendub lõpuks eurodes," selgitas Einla.

Kui paljudes eurodes, ei oska veel keegi öelda. Riigi valimisteenistus, RIA ja appi võetud erafirma alles arvutavad seda välja. Niisiis ei saa praegu ka öelda, kui palju uus valimiste infosüsteem maksma läheb. "Ma arvan, et suurusjärk kaks-kolm miljonit," pakkus Einla.

Teoreetiline võimalus: kasutada vana süsteemi

Valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Jüri Ratas, et rahvahääletus kindlasti toimub ja tehniliste küsimustega tegeletakse. Sama meelt on ka rahandusminister Martin Helme, kelle sõnul on ajahorisont ikkagi järgmise aasta aprillis.

"Rahvahääletus on väga lihtne asi," kinnitas Helme. "Sul on vaja valimisõiguslike nimekirja ja sedelit, mille peal on küsimus ning kastikene "jah"-iga ja kastikene "ei"-ga. Kui vaja on, siis teemegi paberi peal. Ega selle tõttu meil rahvahääletus ära ei jää, kui mingi plugin jääb tegemata."

Selle jaoks, et rahvahääletus saaks toimuda paberil nimekirjadega, tuleb esmalt seadust muuta. Seejärel peab tolmu maha pühkima vanalt valimiste infosüsteemilt VIS-2. Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles, et iseenesest on ka vana süsteemi küljes rahvahääletuse moodul, aga see valmis rohkem kui kümme aastat tagasi ja seda pole kordagi kasutatud.

"Ta vajaks põhjalikku uuendamist. Ja enne seda uuendamist ta vajab tegelikult analüüsi, et mis seisus see moodul on ja mida seal oleks vaja muuta," rääkis Koitmäe.

Kuna seda analüüsi alles tehakse, ei oska Koitmäe veel öelda, kui palju vana süsteemi arendamine maksaks ja kui palju see aega võtaks.

"Selle vana infosüsteemi töökorda seadmine ei pruugi võtta vähem aega, kui uue infosüsteemi rakendamine," lisas Koitmäe.

Ta tuletas meelde, et kui vana infosüsteemi arendama hakatakse, tuleb töötada kahe valimiste infosüsteemiga korraga. Sest uut läheb sügisel niikuinii vaja.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: