Valimiskomisjon: 25. aprillil rahvahääletust teha ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask teatas kirjas põhiseaduskomisjoni esimehele Alar Lanemanile (EKRE), et kuna tehnilised süsteemid on arendusfaasis, siis 25. aprillil abieluteemalist rahvahääletust teha ei saa. Kõige varem tuleks rahvahääletuse korraldamine kõne alla mai lõpus, ent ka siis vajaks arendamist vana süsteem.

Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustuvad tuleva aasta 1. jaanuarist muudatused, mille kohaselt võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. See võimaldab valijal hääletada elukohajärgsest valimisjaoskonnast sõltumatult ükskõik millises hääletamisruumis valimisringkonna ning rahvahääletusel kogu Eesti piires, kirjutas Kask.

Muudatuste rakendamiseks arendab Riigi Infosüsteemi Amet koostöös riigi valimisteenistusega uut valimiste infosüsteemi (VIS3), mille kõige olulisem komponent on elektrooniline valijate nimekiri.

"Uus infosüsteem on vältimatult vajalik, et pidada elektroonilist valijate nimekirja, mis võimaldab valijal hääletada vabalt valitud hääletamisruumis ning välistab seejuures mitmekordse hääletamise. Samuti võimaldab elektrooniline valijate nimekiri elektrooniliselt antud häält valijal muuta veel valimispäeval, hääletades selleks hääletamisruumis, nagu näeb ette rahvahääletuse seadus," selitas Kask kirjas.

Rahvahääletuse seadusekohase toimumise üks eeldus on, et selleks kasutatav valimiste infosüsteem on valmis ja vastab turvalisuse nõuetele. VIS3 arendamisel on arvestatud, et esimest korda kasutatakse uut süsteemi kohalikel valimistel 2021. aasta oktoobris ning et vastavalt koalitsioonilepingule toimub rahvahääletus kohalike valimistega samaaegselt.

"Infosüsteemi arendamine ei ole jõudnud varem lõpule seetõttu, et selle arendamiseks vajalike kulutuste tegemist ei ole võimaldanud riigieelarve," seisis kirjas.

Kui rahvahääletus toimub 2021. aasta kevadel, on Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul võimalik arendus plaanitust varem lõpetada, ent infosüsteemi turvalisus ja töökindlus on tagatud vaid juhul, kui infosüsteemi arendamine kestab kuni aprilli lõpuni. Sellele järgnev süsteemi ülesseadmine nõuab vajaliku tarkvara paigaldamist kõigisse hääletamisel kasutatavatesse arvutitesse ning valla ja linna valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide liikmete väljaõpet.

See tähendab, et rahvahääletus uue valimiste infosüsteemiga võiks toimuda mai lõpus arvestusega, et eelnimetatud toimingud on tehtud enne eelhääletuse esimest päeva.

"Juhul, kui rahvahääletusel tekivad infosüsteemi kasutamisel tõrked, on takistatud hääletamine jaoskondades ning mitmekordse hääletamise kontroll, mistõttu kannatab kogu rahvahääletuse usaldusväärsus ja rahvahääletus ei pruugi olla kooskõlas rahvahääletuse seaduses sätestatud rahvahääletuse põhimõtetega," rõhutas Kask kirjas.

Juhul, kui rahvahääletus korraldada 25. aprillil, on valimiskomisjoni hinnangul soovitav edasi lükata valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muudatuste jõustumise aeg. "Sel juhul saab korraldada rahvahääletuse paberile trükitud hääletajate nimekirjadega nii, nagu nägi ette senine valimiskorraldus. Ka see nõuab seni kasutatud infosüsteemi (VIS2) täiendavat arendamist, sest olemasolev infosüsteem ei ole enam töökorras," lisas Kask.

VIS2 infosüsteemi nõuetele vastavaks arendamine nõuab samuti aega ja lisaressurssi.

Koroonaviiruse mõju

Täiendava kriteeriumina rahvahääletuse aja määramisel tuleks valimiskomisjoni hinnangul arvestada ka COVID-19 haigust põhjustava viiruse võimaliku levikuga järgmise aasta kevadel.

"Kui varakevadel on nakatunute arv kõrge, mõjutab see negatiivselt hääletamisest osavõttu valimisjaoskonnas kohapeal hääletada eelistavate valijate seas, sest nende jaoks on hääletamine seotud suurema terviseriskiga. Viiruse leviku tingimustes on tavapärasest keerulisem tagada hääletamise läbiviimist hoolekandeasutustes, haiglates ja vanglates ning kodus hääletamist, samuti peab arvestama täiendavate meetmetega hääletajate ja jaoskonnakomisjoni liikmete tervise kaitseks, mis nõuab täiendavat ressurssihääletamise korraldamiseks."

Valimiskomisjon märkis täiendavalt, et kehtiv rahvahääletuse seadus ei arvesta korralduslikult võimalusega, et rahvahääletusele pannakse samaaegselt mitu küsimust. Iga küsimuse esitamist tuleb käsitleda kui eraldi rahvahääletust.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: