Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa eelnõu kohaselt toimub rahvahääletus 2021. aasta 18. aprillil ning hääletamissedelile kantakse küsimus "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?".

Eelnõu üleandja, EKRE riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku sõnul on rahvahääletuse korraldamine kantud soovist demokraatlikult lahendada ühiskondlik patiseis püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel.

"Abielureferendumil saab rahvas anda juriidilist jõudu omava vastuse küsimusele, kas meie riik peaks kaasa minema üha häälekamate nõudmisetega anda homodele abielu- ja lapsendamisõigus või soovitakse näha abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna – nii, nagu see on lääne tsivilisatsioonis alati olnud," ütles Pohlak.

"Eestis on huvigruppe ja erakondi, kes ei pea rahva arvamusega arvestamist antud küsimuses oluliseks. Meie seevastu leiame, et poliitikud ja erakonnad ei tohi nii põhimõttelistes väärtusküsimustes kodanike arvamust eirata. Rahvahääletus annab rahva arvamusele juriidilise jõu, millega poliitikud ja riigiametnikud peavad arvestama," lisas Pohlak.

Pohlak osutab, et rahvahääletus ei võta üheltki ühiskonnagrupilt ühtegi õigust ära. "Referendumi eesmärk on fikseerida kodanike kui kõrgeima põhiseadusliku võimu seisukoht küsimuses, milliseid sotsiaalseid suhteid peaks riik pidama seaduse tasandil kaitsmis- ja toetamisväärseks. Ülemaailmne kogemus näitab, et just nendes peredes, kus vanemad on tugevas abielus, sünnib keskmisest rohkem lapsi ja nad on keskmisest tervemad ja edukamad," rääkis Pohlak.

Pohlaku sõnul on abielureferendum märgilise tähendusega poliitiline sündmus. "Tegu on esimese rahvahääletusega viimase 17 aasta jooksul. Selle õnnestumine näitab, kas Eesti on demokraatlik ühiskond ja kas meie rahval kui kõrgeimal võimukandjal on soov rääkida kaasa ühiskonna alusväärtuste ja oma tuleviku kujundamises," sõnas ta.

Rahvaküsitluse toimumist on lubanud takistada Sotsiaaldemokraadid, esitades eelnõule sellises mahus muudatusettepanekuid, et riigikogu ei jõuaks neid läbi hääletada. Koalitsioonierakonnad veel ei oska öelda, kuidas täpselt sellele tegevusele vastata.

"Üks teema, mille üle arutlesime, oli see, kuidas käituda, kui opositsioon viib ellu oma ähvarduse peatada riigikogu tee sellega, et esitada 50 000 või veelgi rohkem parandusettepanekut. Eks selle takistamiseks on olemas erinevaid võimalusi, kas või sinnamaani välja, et töö ja kodukorra seadust muuta, et obstruktsionism ei muutuks riigi elu ja riigi ja seaduste vastuvõtmist takistavaks. Tegelikult ju selline tegevus on täiesti otsene rünnak parlamentarismi ja ka demokraatia vastu. See on täiesti mõeldamatu, et opositsioon põhimõtteliselt saab kogu riigielu ja riigikogu töö peatada," kommenteeris riigikogu esimees, EKRE aseesimees Henn Põlluaas "Aktuaalsele kaamerale".