Justiitsministeerium: andmete salastamist ei saa vähendada
Koalitsioonileppes on ühe punktina kirjas, et partnerid suurendavad läbipaistvust ja vähendavad teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise aluseid. Olukorda analüüsinuna leiab justiitsministeerium, et neid aluseid vähendada ei ole siiski võimalik.
Eestis tuleb kodanikele välja anda kogu riigitegevuse sisuline info, kui inimene seda soovib, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
Praeguseks on avaliku teabe seaduses välja toodud 31 alust juurdepääsu piirangu kehtestamiseks. Näiteks saab juurdepääsupiirangu kehtestada eraelu puutumatuse, autoriõiguste kaitse, riigi julgeoleku, avaliku korra, ettevõtlusvabaduse või välissuhtluse põhjustel.
Kuivõrd koalitsioonipartnerid Keskerakond, EKRE ja Isamaa leppisid kokku, et info avalikkuse eest varjamine tuleks Eestis üle vaadata, tegid nad justiitsministeeriumile ülesandeks praegust olukorda analüüsida ja välja selgitada, kas on võimalik vähendada andmetele juurdepääsupiirangute kehtestamise aluseid.
Ministeerium analüüsis andmekaitseinspektsiooni kahe viimase aasta vaideotsuseid ja riigikohtu praktikat ning otsustas, et aluseid ei ole põhjust vähendada. Ainsad probleemid, mida justiitsministeerium tuvastas, olid seoses andmepäringutele tähtaegsete vastamistega ja eksimused andmete salastamisel.
Lisaks tuvastas ministeerium, et paljudel juhtudel ei võeta juurdepääsupiiranguid maha õigeagselt, kui piirangu alus ära kaob, vaid võetakse piirang maha alles siis kui keegi selle suhtes huvi üles näitab. Seda peamiselt dokumendihaldussüsteemide tõttu. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks siinkohal senist praktikat muuta.
Kokkuvõtvalt ütleb ministeerium oma kirjas valitsusele, et suuri muutusi teha ei ole vaja.
"Olemasolevate aluste vähendamine võib viia olukorrani, kus riigi või eraõiguslike juriidiliste isikute reaalset kaitset vajavad huvid saavad asjakohase õigusliku aluse puudumise tõttu kahjustatud. Teisalt aga vähema arvu üldisema sõnastusega aluste korral võiks kohaldamispraktika minna soovitust hoopis vastupidises suunas: sätet võidakse hakata kohaldama ja seega väärkasutama ka teabe osas, mida ei tohiks asutusesiseseks teabeks tunnistada," seisab memorandumis valitsuskabinetile.
Täitmaks koalitsioonilepet teeb justiitsministeerium ettepanekud suurendada avalikustatavate dokumentide hulka, suurendada juurdepääsupiirangute süsteemi osas teadlikust, ühtlustada tegevusi ja kaaluda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud märke mahavõtmise protsessi automatiseerimist.
Toimetaja: Huko Aaspõllu