Üldjuhul on avalikus sektoris loodud dokumendid avalikud. Kui info avaldamine võib ohustada riigi julgeolekut, pannakse sellele riigisaladuse tempel ja kuni 75 aastat tohib sellesse pühendada ainult vastava loa ja teadmisvajadusega inimesi. Riigisaladuse ilma loata avaldamine on kuritegu.

Hulga leebemalt kaitstakse asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teavet. Kui tegu pole isikuandmetega, võib AK-templi dokumendile lüüa viieks aastaks. Selle möödudes tuleb ametnikel asja uuesti hinnata ning vajadusel võib piirangut pikendada kümne aastani. Kui seegi aeg lõppeb, tuleb dokument avaldada.

"Kui näiteks 2010. aastal mõeldi uue vangla jaoks läbi turvasüsteeme ja seda, milliseid erivahendeid vangla kaitsmiseks kasutada, siis põhimõtteliselt peaks see ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teema olema nüüd avalik," rääkis justiitsminister Kalle Laanet ja lisas: "See ei ole kindlasti ju mõistlik."

Värskes eelnõus pakub justiitsministeerium, et vangla erivahendeid, teenistusrelvi, laskemoona, turvasüsteeme ja seadmeid puudutavale infole ligipääsu võiks piirata kuni 30 aastat. Võrreldes teistes majades kõlanud mõtetega oleks see muutus veel väikene.

Muudatust ootavad ka teised ministeeriumid

Näiteks siis, kui Laanet veel kaitseministrina töötas, pakkus ta välja, et asutuse juht või tema määratud ametnik saaks viieaastast tähtaega pikendada seni, kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Ilma igasuguse piirita. Ning see luba puudutanuks pea kõiki AK-dokumente. Nüüd tõdes Laanet, et toonasel plaanil olid ka oma vead.

"AK pannakse ühel päeval peale ja siis automaatselt kiputakse minema seda teed, et seda on vaja ka pikendada," tõi Laanet välja ametnike seas märgatud käitumismustri. "Ja siis me tekitame massi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumente, mis nõuavad teatud kasutamise, hoiustamise ja väljastamise reegleid," lisas ta.

Kõige hoogsamalt on aeguvate AK-tähtaegadega maadelnud siseministeerium. Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Jaana-Helen Luik märkis, et ka nende haldusalas on AK-märkega dokumente, mille loomisest on möödas üle kümne aasta, kuid mida tänini kiivalt hoitakse.

"Kui ka pärast kümne aasta möödumist hinnatakse, et tegemist võib olla tundliku teabega, kus võib julgeolekule oht esineda, siis ka teabe loojad peavad seda kõigi võimalike vahenditega kaitsma," kirjeldas Luik olukorda, kus ajakirjanikud ja teised huvilised aegunud templiga dokumentide vastu huvi tunnevad.

Vastusega venitati kuni seaduse muutmiseni

Senise praktika järgi on ministeeriumit aidanud venitamine ja vaidlemine. Näiteks 2015. aastal esitas Eesti Ekspress ministeeriumile teabenõude kümme ja pool aastat varem loodud dokumendi nägemiseks. Kaitsepolitsei proovis dokumendile seatud piirangut veel viie aasta võrra pikendada, kuid Ekspress nõudis oma. Ka andmekaitse inspektsioon ütles, et õigus on ajakirjanikul ning algatas kaitsepolitsei suhtes järelevalvemenetluse.

Vaidluse laineharjal kirjutas siseministeeriumi toonane asekantsler Hannes Kont justiitsministeeriumi kantslerile Norman Aasale ja rääkis, et seadust tuleks muuta. "Avaliku teabe seadus peaks teatud põhjendatud juhtudel võimaldama pikendada juurdepääsupiirangut ka rohkem kui vaid ühel korral viieks aastaks," pakkus Kont.

"Kõige enam vajab kaitset teave hoonete osas, infosüsteemide kirjelduse osas ja vähetähtis pole ka relvadega seotud teave," loetles Jaana-Helen Luik seadusemuudatust ootavaid valdkondi. "Kogu aeg on see teema meil laual, aga lihtsalt me ei ole saanud sellele poliitilist toetust," lisas Luik.

Siiski, ühel korral õnnestus siseministeeriumil seadusemuudatus läbi suruda. 2021. aastal pidanuks seadusekuulekad ametnikud andma välja dokumendid, mis nende hinnangul kirjeldasid liiga täpselt ära, kuidas on üles ehitatud politsei- ja piirivalveameti andmebaasid.

Aasta aega õnnestus ministeeriumil dokumentide avaldamisega viivitada ning siis muutis riigikogu seadust. Spetsiaalselt politsei andmekogusid puudutavat infot võib nüüd asutusesisesena hoida kuni 30 aastat. Muudatus lubas uue templi lüüa ka neile dokumentidele, mis tolleks ajaks pidanuks juba avalikud olema.

"Me rääkisime siis igal pool juurde, et see on ainult väike osa, aga süsteem tervikuna vajab lahendamist," meenutas Luik.

Nüüd mindi uuele katsele vangistusseaduse muutmise tuules. "Palusime, et võetakse lauda ja lahendatakse ära ka meie valitsemisalas olevad probleemid," sõnas Luik.

Laanet: osa AK-templiga asju võiks riigisaladuseks nimetada

Siseministeeriumi seekordse ettepaneku järgi pistetaks erisäte riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusesse. Selles seaduses on läbiv põhimõte, et teave tunnistatakse riigisaladuseks ainult sel juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks riigi julgeolekut.

Info võib rääkida nii mobilisatsioonivarudest, riigikaitselistest leiutistest, politsei eriüksuste relvastusest või hädaolukorraks valmistumisest, aga kui selle avaldamine riigi julgeolekut ei kahjustaks, siis riigisaladuse templit sellele panna ei tohi.

Küll aga märgitakse seaduses, et niisuguse info võib seada "asutusesiseseks kasutamiseks". Seda juhul, kui info avaldamine segaks asutusel talle seaduses ettenähtud ülesandeid täita. Just selle punkti taha pakkus siseministeerium oma täienduse.

"Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht juurdepääsupiirangu tähtaega korduvalt pikendada kuni viie aasta võrra, kuid mitte üle samadele tunnustele vastava riigisaladuse salastamise tähtaja," pakuti siseminister Lauri Läänemetsa allkirjaga pöördumises.

Kalle Laaneti sõnul otsustati kokkuvõttes, et vangistusseaduse tuules nii suurt muudatust ei tehta. Selle asemel istutakse maha ja peetakse pikemalt aru. "Justiitsministeeriumil on plaan hiljemalt märtsiks 2024 välja töötada uued alused ja tähtajad, mis avaliku teabe seaduses peaks olema," rääkis Laanet.

Laaneti hinnangul peaks asutusesiseseks kasutamiseks dokumente senisest hoopis vähem olema. "Ja kui tõesti leitakse, et on selline informatsioon, mis on ühiskonna julgeolekule ja turvalisusele ohuks, siis seda tuleks hinnata üle näiteks selles vaates, et võib-olla peaks salastatuse astet tõstma," märkis justiitsminister.

Siseministeerium vähendaks just riigisaladuse hulka

Samas pakkus Laanet välja ka uusi aluseid, mille järgi infot AK-templiga katta. Tema hinnangul tuleks asutuse sees hoida näiteks niisugust teavet, mida tarvitatakse õigusakti ettevalmistamisel. Info võiks Laaneti hinnangul avaldada pärast seda, kui otsused on tehtud ja õigusakt vastu võetud.

"Üldiselt avalikus teenistuses on informatsioon avalik, aga selleks, et arutelu faasis ei tekiks müra ja eri arusaamasid mingi teatud jupi informatsiooni kättesaamisel, mis võib tekitada lõplikust eesmärgist väärarusaamasid, on mõistlik, et teatud teemasid ei arutata täiesti avalikult, vaid asutuse mõttes kinnisemalt," rääkis Laanet. "Ja kui otsus on vastu võetud, mis on niikuinii avalik, siis miks peaks ka arutelu olema asutusesiseseks kasutamiseks."

Ka Jaana-Helen Luik ütles, et avaliku teabe seadus tuleb põhjalikumalt üle vaadata. Kuid erinevalt Laanetist ei usu ta, et lahendus peitub rohkemates riigisaladuse templites.

"Teabe salastamine muudab selle teabe haldamise ja hooldamise oluliselt keerulisemaks ja kallimaks. Kui meil oleks võimalik seda teavet kaitsta pikemalt kui kümme aastat, siis oleks võimalik seda teavet käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena," selgitas Luik.

Luik lisas, et kui info pole riigisaladus, vaid nii-öelda "AK", muutub töökorraldus oluliselt lihtsamaks. "Ta kindlasti vähendaks kulusid, kuna teabe töötlemine ei vaja siis spetsiaalsetele tingimustele mõeldud töötlussüsteemi ega turvaala nõuete täitmist. Samuti väheneks ka isikute julgeolekukontrolli läbiviimise vajadus," rääkis Luik.