Euroopa Komisjon nõuab Eestilt aru audiovisuaalsisu direktiiviga viivitamise pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaade voogedastusplatvpormide stendile Berliini audiovisuaalseadmete messil.
Vaade voogedastusplatvpormide stendile Berliini audiovisuaalseadmete messil. Autor/allikas: SCANPIX / imago images / IPON

Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti ja veel 22 liikmesriigi suhtes, kes ei ole kokku lepitud tähtajaks audiovisuaalsisu käsitlevat direktiivi üle võtnud.

Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 19. september 2020, kuid praeguseks on direktiivi ülevõtmisest teatanud vaid Taani, Ungari, Holland ja Rootsi. Seepärast saatis Euroopa Komisjon Eestile ja veel 22 liikmesriigile märgukirja, milles palus neil esitada lisateavet, edastas Komisjoni pressiteenistus. Neil on vastamiseks aega kaks kuud.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uute eeskirjadega reguleeritakse kogu EL-i hõlmavat audiovisuaalmeedia, sealhulgas traditsiooniliste teleülekannete ning tellitavate teenuste ja videojagamisplatvormide koordineerimist.

Kuna meediamaastik on vähem kui kümne aastaga tugevasti muutunud ja miljonid eurooplased, eelkõige noored, vaatavad infosisu veebis, tellivad seda ja kasutavad vaatamiseks mitmesuguseid mobiilsideseadmeid, siis esitas Euroopa Komisjon neid uusi arenguid arvesse 2016. aasta mais muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ettepaneku. See sisaldas audiovisuaalset infosisu levitavatele veebiplatvormidele uut lähenemist, mille peamine eesmärk on luua Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste ühtne turg ja tagada selle nõuetekohane toimimine, aidates samal ajal edendada kultuurilist mitmekesisust, tagades piisava tarbijakaitse taseme ja kaitstes meedia pluralismi.

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2018. aasta juunis muudetud eeskirjade suhtes poliitilisele kokkuleppele ning kiitsid need 2018. aasta novembris heaks.

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Margrethe Vestager ütles pressiteate vahendusel, et uued eeskirjad peaks edendama audiovisuaalsete meediateenuste kultuurilist mitmekesisust ning tagama võrdsed tingimused kõigile meediaturu osalistele, kaitsma paremini lapsi ja tarbijaid audiovisuaalsisule juurdepääsul ning tagama ka suurema mitmekesisuse nõudevideoplatvormidel, luues sellega õiglasem audiovisuaalmaastiku.

Sama rõhutas ka siseturuvolinik Thierry Breton: "Me peame tegema kõik endast oleneva, et tagada uute audiovisuaalvaldkonna eeskirjade jõustamine kõigis liikmesriikides ilma edasiste viivitusteta. Videojagamisplatvormidel nagu YouTube, Facebook ja Instagram on kohustus tegutseda vastutustundlikult. Platvormid nagu Netflix, Amazon Prime või Apple TV peavad panustama Euroopa audiovisuaalse toodangu edendamisse nagu Euroopa ringhäälinguorganisatsioonid on seda juba pikka aega teinud. Liikmesriigid peavad kiiresti tõhustama oma tegevust ning tunnistama, kui oluline on tagada, et meid igapäevaselt ümbritsev audiovisuaalkeskkond oleks õiglane, turvaline ja mitmekesine."

Tegu rikkumismenetluse esimese sammuga

Rikkumismenetlusele eelneb Euroopa Komisjoni püüe EL-i õiguse võimaliku rikkumise toime pannud riigiga probleemi mitteametlikult lahendada, kuid kui see tulemust ei anna, käivitab komisjon ametliku menetluse.

Selle esimeses etapis saadab komisjon liikmesriigile märgukirja, milles küsib lisateavet. Riik peab kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, saatma üksikasjaliku vastuse.

Kui komisjon järeldab, et liikmesriik ei täida oma kohustusi, võib ta saata põhjendatud arvamuse, mis on põhimõtteliselt ametlik nõue järgida EL-i õigusakte. Selles põhjendatakse ELi õiguse rikkumise kohta esitatud komisjoni arvamust. Lisaks palutakse põhjendatud arvamuses ELi liikmesriigil teatada kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, võetud meetmetest.

Kui liikmesriik ikkagi nõudeid ei täida, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse. Enamikul juhtudest leitakse lahendus siiski enne, kui tekib vajadus suunata juhtum kohtusse, öeldakse EL-i infomaterjalides.

Kui liikmesriik ei teata direktiivi sätete ülevõtmiseks võetud meetmetest õigeks ajaks, võib Euroopa Komisjon taotleda kohtult karistuste määramist. Kui kohus annab komisjonile õiguse, peab liikmesriik kohtuotsuse täitma.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: