Euroopa Komisjon käivitas Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1604060160000 | amCalendar}}
Plakat rassismivastaselt meeleavalduselt Saksamaal.
Plakat rassismivastaselt meeleavalduselt Saksamaal. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Euroopa Komisjon käivitas Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust, millest üks puudutab Schengeni piirieeskirjade järgimist ning teine vihakõne ja vihakuritegude kriminaliseerimist.

Schengeni piirieeskirjadega seoses nõuab Euroopa Liidu reeglite täitmist jälgiv Euroopa Komisjon Eestilt lisatingimuste kaotamist, mis Eesti on piiril kehtestanud EL-ist maismaad mööda lahkumisel, teatas komisjoni pressiteenistus reedel.

Eesti nõuab, et reisijad, kes soovivad EL-ist lahkuda, broneeriksid koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksaksid broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu, kuid Schengeni piirieeskirjad sellist protseduuri ette ei näe.

Schengeni piirieeskirjadega on ette nähtud ammendav loetelu piiriületustingimustest ja kontrollidest, mida kohaldatakse reisijate EL-ist lahkumisel, ning liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada täiendavaid kohustusi, tõdeb komisjon.

Komisjon saatis Eestile 2016. aasta mais ametliku kirja ning 2019. aasta jaanuaris põhjendatud arvamuse. Saadud vastus ei olnud rahuldav ja kuigi komisjoni kohapealse visiidi käigus täheldati mõningaid muudatusi piiriületuse korraldamises, ei olnud õiguslik olukord muutunud, märkis komisjon.

Sellest tulenevalt esitab Euroopa Komisjon nüüd täiendava ametliku kirja. Eestil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile kõikidest meetmetest, mis on võetud Schengeni piirieeskirjade asjakohaste sätete nõuetekohaseks rakendamiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse jätkamist.

Eesti senine seisukoht on olnud, et Eesti pole Schengeni piirieeskirju rikkunud.

"Eesti on olnud seisukohal, et maanteepiiripunktidesse sõidukite sisenemise ja piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja ooteala pidamine ning nende teenuste eest tasu võtmine on liikluskorralduslikud transpordi valdkonna meetmed. Need ei ole seotud kontrolliga piiril ning patrull- ja vaatlustegevusega. Seega ei kuulu Eesti kehtestatud kord ja meetmed Schengeni piirieeskirjade reguleerimisalasse ega saa olla nende eeskirjadega vastuolus," ütles siseminister Mart Helme pressiteate vahendusel.

Alates 2011. aasta augustist kehtib Eestis välispiiri maismaapiiripunktide ületamisel kord, et ootejärjekorras koha broneerimise ja ooteala kasutamise eest tuleb maksta tasu.

Siseministeerium tutvub Euroopa Komisjoni poolt saadetud kirjaga, et kujundada lähikuudel selle kohta seisukoht.

Eestilt oodatakse vihakõne erivormide karistamist

Euroopa Komisjon otsustas saata Eestile ka ametliku kirja vihakõne ja vihakuritegude kriminaliseerimise teemal, kuna leiab, et Eesti ei ole oma siseriiklike õigusaktidega täielikult ja täpselt üle võtnud EL-i eeskirju mõnede rassismi ja ksenofoobia ilmingute suhtes kriminaalkaristuste kehtestamiseks.

Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist, teatas komisjon.

Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku vägivallale või vihkamisele õhutamise, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.

Eestil ja Rumeenial, mille suhtes samasusgust menetlust alustati, on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse. 

Euroopa Liidu raamotsuse eesmärk rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks kriminaalõiguse vahenditega on tagada, et tõsiste rassismi- ja ksenofoobiailmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kogu EL-is tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, teatas komisjon.

Rikkumismenetlus koosneb mitmest etapist

Rikkumismenetlusele eelneb Euroopa Komisjoni püüe EL-i õiguse võimaliku rikkumise toime pannud riigiga probleemi mitteametlikult lahendada, kuid kui see tulemust ei anna, käivitab komisjon ametliku menetluse.

Selle esimeses etapis saadab komisjon liikmesriigile märgukirja, milles küsib lisateavet. Riik peab kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, saatma üksikasjaliku vastuse.

Kui komisjon järeldab, et liikmesriik ei täida oma kohustusi, võib ta saata põhjendatud arvamuse, mis on põhimõtteliselt ametlik nõue järgida EL-i õigusakte. Selles põhjendatakse ELi õiguse rikkumise kohta esitatud komisjoni arvamust. Lisaks palutakse põhjendatud arvamuses ELi liikmesriigil teatada kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, võetud meetmetest.

Kui liikmesriik ikkagi nõudeid ei täida, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse. Enamikul juhtudest leitakse lahendus siiski enne, kui tekib vajadus suunata juhtum kohtusse, öeldakse EL-i infomaterjalides.

Kui liikmesriik ei teata direktiivi sätete ülevõtmiseks võetud meetmetest õigeks ajaks, võib Euroopa Komisjon taotleda kohtult karistuste määramist. Kui kohus annab komisjonile õiguse, peab liikmesriik kohtuotsuse täitma.

Aeg: me ei tohi hakata piirama Eesti inimeste põhivabadusi

Justiitsminister Raivo Aeg ütles ERR-ile, et Euroopa Komisjoni plaan Eestile ettekirjutused teha oli juba rohkem kui kuu aega teada. Aeg lisas, et Eesti polnud ainus riik, kes ettekirjutusi sai.

"Mis puudutab edasist käiku, siis loomulikult tuleb analüüsida ja vaadata, mis on Euroopa Komisjoni seisukohad, milles osas nad ei nõustu," sõnas Aeg ja täpsustas, et vihakõne ja vaenu õhutamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 151.

Aeg selgitas, et Eestis on vaenu õhutamine karistatav nii kriminaalkorras kui ka käsitletav väärteona.

"Siin tuleb aru saada sellest, et ei saa selle egiidi all hakata ründama nii sõna- kui ka meediavabadust," sõnas minister ja lisas, et tuleb vaadata, et inimeste põhivabadusi just väljendusvabaduse osas piirama ei hakataks.

Toimetaja: Mait Ots, Grete-Liina Roosve, Uku Toom

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: