Kas te olete mässaja või vaba mees?

Ei kumbki. Olen täitsa tavaline Isamaa erakonna liige.

Ei ole tavaline, kui koalitsioonipoliitikuna mässate koalitsiooni vastu, mis lubab korraldada 18. aprillil 2021 rahvahääletuse "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?".

Olen väljendanud oma eriarvamust kokkuleppe asjus, mis sõlmiti ühel paljudest valitsuskriisidest, siis kui torte saadeti, et teha referendum just sellise küsimusega ja teha seda järgmise aasta aprillis. See ei olnud mõistlik kokkulepe valitsuskriisi lahendusena.

Milline olnuks mõistlik kokkulepe?

Referendum ära jätta.

Möödunud kevade [Keskerakonna, EKRE ja Isamaa] koalitsioonileppes prooviti kompromissina ühte referendumi sõnastust. Kui hiljem saadi aru, et nii õiguslikult teha ei saa, olnuks järgmine loogiline samm otsustada, et referendumit ei korraldata.

Oli see Isamaa esimehele Helir-Valdor Seederile üllatus, et läksite esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjonis opositsiooni poolele ja ei toetanud abielureferendumi otsuse eelnõu arutamist?

Minu positsioon ei olnud kindlasti üllatus.

Kuid tunnistan, et üllatus – nii minule kui ka minu erakonnale – oli, et see tuleb juba esmaspäeval hääletusele, sest olime arvestanud, et seda veel ei arutata.

Aga kui hääletus [põhiseaduskomisjonis] tuli, hääletasin nii, nagu olen varem oma seisukohta väljendanud.

Seeder lubas teid nüüd põhiseaduskomisjonist ajutiselt välja vahetada. See tähendab, et teie asemel läheb sinna Isamaa fraktsioonist keegi teine ja tema toetab abielureferendumit?

See on erakonna ja fraktsiooni juhtkonna õigus ja võimalus.

Vaatame, mis juhtuma hakkab, ega ma ka tea.

Komisjonis esindab parlamendi liige fraktsiooni, mitte enda arvamust, ütleb Seeder. On nii?

Jah, see on keeruline olukord.

On mõistlik ja loogiline, et parlamendifraktsiooni juhtkond saab määrata, kes erakonda riigikogu ühes või teises komisjonis esindab. Ja kui juhtkond tahab, et erakonda esindaks keegi teine, siis see võimalus on alati olemas.

Endine riigikogu esimees Eiki Nestor selgitas, et parlamendi liikmed kinnitab komisjonidesse riigikogu juhatus fraktsiooni ettepanekul ja kuigi komisjoni istungil saab seda liiget asendada teine sama fraktsiooni liige, siis kui põhiliige läheb sinna kohale, ei saa teda mitte keegi asendada, sest siis on ta ise kohal. Teil oleks võimalus.

Saab ka komisjoni põhiliiget muuta. Mina ei ole oma arvamust [referendumi kohta] varjanud, ei varja edaspidigi ja fraktsioonil on õigus põhiliige ära muuta. See võib olla ka ajutine vangerdus ja kesta päev, kaks või seitse päeva.

Siin ei pea Nestori konstruktsioon paika.

Kuna olete Isamaa opositsioonilise ühenduse Parempoolsed üks käilakujusid, ei saa Seeder teid ka liiga tugevalt kõrvale suruda, või?

Mina ei näe neil kahel asjal otsest seost.

Kas Seeder tahab Parempoolsetega avalikku tüli?

Seeder on öelnud väga kriitilisi sõnu Parempoolsete ühenduse aadressil. Kriitilisemaid, kui ma erakonna esimehelt erakonna ühe ühenduse liikmena ootaks. Siin ei ole küll tema poolt mingit pelgu olnud.

Aga, Parempoolsetel on selge seisukoht esindusdemokraatia kaitsel. Meie leiame, et esindusdemokraatia ja parlamentaarne riigijuhtimine on Eestis väga hästi töötanud kogu iseseisvuse taastamise järgsel ajal ja peaksime seda hoidma kui väärtust, mitte minema seda suvaliste referendumitega lõhkuma.

Näeme, kuidas EKRE esindajad – näiteks Helle-Monika Helme ERR-is* – on välja öelnud, et see on alles pretsedent, nad tahavadki luua pideva referendumite korraldamise õhkkonna Eestis. Seda me kindlasti vastustame.

EKRE dikteerib valitsuse poliitika?

Ei. Valitsuses tehakse kogu aeg kompromisse, otsitakse ja leitakse tasakaalu erinevate erakondade huvide vahel.

Aga on kohad, kus Parempoolsete arvates ei saa kompromisse teha. Kui seame esindusdemokraatia kahtluse alla, siis see on liig, selliseid kokkuleppeid teha ei saaks.

"Olen korduvalt välja öelnud, et teen kõik endast oleneva, et seda referendumit ei tuleks." Need on teie sõnad. Mida te veel teha saate?

Ma saan hääletada selle [referendumi korraldamise] otsuse vastu.

Tõsi, põhiseaduskomisjoni liikmena saan teha rohkem ja riigikogu suures saalis hääletades vähem. Aga vastu saan ikka olla ja veenan ka oma erakonnakaaslasi, et muuta nende arvamust selle referendumi osas.

Miks te arvate, et abielureferendumi eesmärk on "lihtsalt Eesti inimesed tülli ajada"?

Küsimusele, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, saab vastata "jah" või "ei". Kui enamus ütleb "jah", siis ilmselt ei muutu midagi, sest perekonnaseaduses on niigi öeldud, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kui vastus tuleb "ei" – see on mulle ebaselgem. Kas see võiks tähendada senise abielu mõiste muutmist...

Keegi ei saa sundida riigikogu mõnda seadust muutma, kui riigikogu enamus seda ei taha.

Just.

See näitabki, et referendum ei muuda midagi. Igaüks jääb oma arvamuse juurde, ühtegi õigusakti ega seadust ei muudeta. Aga pool aastat on ühiskonda lõhki kistud, tehtud ülivõimsad kampaaniad, mille käigus inimesi solvatakse, inimestele tehakse haiget. Ja seda kõike olukorras, kus me oleme tervishoiukriisis ja majanduskriisis, kus inimesed kaotavad töö. Kuid parlament tegeleb pseudoteemaga.

Et ongi nii, nagu kirjutas sotsiaalmeedias teie fraktsiooni- ja mõttekaaslane Viktoria Ladõnskaja-Kubits: abielureferendum on ehe populism, teiseks esindusdemokraatia õõnestamine ja lõpuks õigusriigi vastu eksimine, sest on katse vähemuse stigmatiseerimiseks?

Kardan, et see kõik referendumi käigus ka juhtub. Just see stigmatiseerimine, vastastikune, mitte ainult ühelt poolt.

Kardan, et [referendumi kampaaniaga] tuleb äärmuslaste pikk pidupäev, kus äärmuslased saavad särada, nautida lava ja valgusvihkusid, teha lõputult enesereklaami.

Tavaline Eesti inimene sellest ainult kaotab. Tekivad vastandumised peredes, töökaaslaste vahel, huviringides, üksteise vastu kistakse viha üles. Ja ei ole silmnähtavat tulemust peale tüli kiskumise.

Kui Jüri Ratas sai 17. aprillil 2019 riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks, kutsus ta toetuma sellele, "mis meid kõiki – Eestimaa inimesi – ühendab, mitte rõhuma erinevustele". Kas koalitsiooni kavandatud abielureferendum ühendaks või lahutaks Eestimaa inimesi?

Kindlasti lahutaks.

"Me kõik saame ja peame oma poliitilises tegevuses pingutama, et meie inimeste kartusi maandada ja ühiskonda rahustada," ütles Ratas poolteist aastat tagasi parlamendis. Kas abielureferendum rahustaks ühiskonda ja maandaks inimeste kartusi?

Ei rahustaks [ühiskonda] ja ei maandaks kartusi. Ei ole näinud kedagi, kes oleks selle otsuse eelnõu algatamise järel muutunud rahulikumaks.

"Sidus ühiskond" on olnud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu põhjendamise üks lemmikväljendeid. Kuidas muudaks abielureferendum ühiskonda sidusamaks?

Mina ei oska välja mõelda küll ühtegi viisi, kuidas ühiskond muutuks sellest sidusamaks.

Mis saab sotsiaaldemokraatide lubatud tuhandetest muudatusettepanekutest, millega nad tahavad blokeerida riigikogus abielureferendumi korraldamise otsuse vastuvõtmise?

Kui sotsiaaldemokraadid on nii lubanud, siis eeldan, et nad seda ka teevad.

Siis rahvahääletust ei tule?

Riigikogu kodu- ja töökorraseaduses on tõesti võimalus, kuidas takistada mõne eelnõu menetlust lõpmatuseni. Kui seda efektiivselt kasutatakse, siis referendumit ei tule.

Tõsi, [koalitsiooni poolt] on juba otsitud erinevaid võimalusi, kuidas muuta riigikogu kodu- ja töökorda või referendumiseadust või midagi muud, et obstruktsiooni halvata. Aga ma ei usu, et need viisid saaksid olla demokraatlikud ja parlamentaarsed.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) usub, et võimuerakondade esimeeste poolt on selge toetus abielureferendumi temaatikaga edasi minna. On tal õigus?

Seni on kolm erakonna esimeest demonstreerinud  tahet edasi minna. Ei ole ju saladus, et vähemalt ühe erakonna – Isamaa – parlamendifraktsioonis on liikmed, kes ei toeta seda referendumit.

Arvate, et Ratas ja Seeder tahavad ka tegelikult seda rahvahääletust?

Inimese sisse ma ei näe, lähtuda saab sellest, mida ta välja ütleb, kõva ja selge häälega.

Arvan ka, et referendumi otsuse eelnõu menetlemine saab olema pikk väntsutamine. Selle käigus võivad inimeste arvamused muutuda.

Ütlesite, et ei näe inimese sisse. Üritage, palun.

(Naerab) Peab ikka nendelt endilt küsima.

(Tõsineb) Igale vähegi kogenud poliitikavaatlejale on selge, et riigikogu viiest erakonnast võidab referendumist ainult üks erakond. Mina loodan, et ka Keskerakonna ja Isamaa juhid saavad sellest aru.

Saavad aru, et nemad ei oleks abielureferendumiga võitjate poolel?

Sellel referendumil saavad võitjad olla ainult äärmuslased. Eesti ühiskond ja mõistlikud poliitilised jõud ei saa sellest midagi võita. Loeksin mõistlikeks jõududeks nelja riigikogu fraktsiooni viiest.

Kes välja jääb?

(Paus)

Ega ometi Isamaa?

Kindlasti mitte, Isamaa on jätkuvalt parim erakond Eestis.

Kes siis viiest välja jääb?

Mina pean praeguses riigikogus mõistlikeks poliitilisteks jõududeks Isamaad, Keskerakonda, Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate.

* EKRE juhatuse liige Helle-Moonika Helme ütles tänavu 28. oktoobril ETV hommikuprogrammis "Terevisioon": "Rahvaküsitluse igal juhul teeme, sellepärast, et see on üks osa meie demokraatia paketist, kus me tegelikult tahame, et see rahvaküsitlus oleks pretsedent. Sellest edasi me võiksime liikuda ka järgmiste rahvaküsitlustega kõikvõimalikel ühiskonnas tähtsates küsimustes. Näiteks kasvõi presidendi otsevalimine."