Mineviku sündmustel võib olla tuleviku mõtestamisel eriline tähendus. Eriti selgelt tuleb see esile ajatute mõistetega, nagu aated, ideaalid ja väärtused. Isamaa Erakonna minevikku, olevikku ja tulevikku vaeb Raul Rebane Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis "Lagunev Isamaa, kui tahate end säilitada, vastanduge EKRE-le!".

Ülevaade erakonna ajaloost ja pereheitmistest on artiklis valikuline. Välja on jäänud näiteks Mart Laari valitsuse kukutanud 1994. aasta "Isamaasõda". Siiski annab tagasivaade enam-vähem rahuldava ajaloopildi. Seevastu hinnanguid olevikule ja tulevikule varjutab tõik, et need ei arvesta minevikuga – laulva revolutsiooni tuules loodud Isamaa erakonna isamaalise pärandiga.

Iseseisvuse taastamise perioodi aatelisus ja rahvusriigi ideaal on pinnas, milles asuvad Isamaa juured. Need on seal alati asunud ja olnud aluseks ellu viidud reformidele majanduses ja ühiskonnaelus. Erakonna imagos pole rahvusriigi poliitika siiski alati olnud võrdselt nähtav.

Tuleb nõustuda vaatlejatega, kes näevad just Isamaa kunagist (kuni 2017) poliitilist pragmatismi ja vähenenud tähelepanu rahvuslikele ideaalidele asjaoluna, mis andis EKRE-le võimaluse tõusta.

EKRE astumine rahvusliku erakonna rolli on minevik, mida muuta ei saa, kuid tuleviku mõtestamisel on sellel asjaolul eluline kaal. Rahvuslikkus, mis jäi Isamaa identiteedis unarusse, on nüüdseks muutunud ka EKRE identiteedi osaks. Kuivõrd on see välja teenitud, ei ole antud hetkel oluline – rahvas usub, mida rahvas uskuda tahab. Sellega saab üksnes arvestada.

Kas Isamaa peaks vastanduma Isamaaga?

Rebane lajatab, et Isamaa peab EKRE-le vastanduma. Vastandumine rahvusluse identiteedi hõivanud erakonnale tähendab aga sihtrühma silmis Isamaa vastandumist rahvuslikkusele kui niisugusele ehk kaudselt vastandumist Isamaale endale. Valikus on vastandumine või mitte vastandumine ja mõlemal juhul kantakse mingil viisil kaotusi. Maletajad nimetavad sellist seisu kahvliks.

Seega ei pea Isamaa mitte vastanduma, vaid eristuma ja ka eristub mitmes olulises aspekstis. Esiteks praktilised poliitilised algatused eestluse elujõu suurendamiseks.

Eelkõige sündimuspoliitika ja rahvastikupoliitika laiemalt, aga samavõrd ka eesti keele kaitse ja riigikaitse, mis on läbi aegade olnud Isamaa põhiteemad. Teiseks loomulikult poliitiline stiil, mis ei vaja pikemat kommentaari. Kokkuvõttes kannab Isamaa Eesti poliitikas tasakaalustavat rolli, mida ükski teine erakond ei kanna.

Isamaa ründamisest võidab EKRE

Vastandumine vastandumise pärast Isamaa loo sisse ei mahu. (Huvitav oleks teada, mil viisil soovitab Rebane vastanduda "suuremale, aktiivsemale ja populistlikumale" – veelgi suurema lärmakusega?)

EKRE-lt ei võta valijaid mitte keegi, ta saab neid üksnes ise loovutada. Selle fenomeniga on mõistlik rahu teha. Loovutamise all pean silmas konkurendi praeguste toetajate väsimist. Ka pettumist ja märkamist, et rahvusluse ihalejale on valikus pika ajalooga Isamaa.

Eeldus on mõistagi see, et valik üldse eksisteeriks, et oleks olemas väärikas, tasakaalukas ja järjekindel rahvuslik-konservatiivne Isamaa Erakond. Siin on mõttekoht neile, kes Isamaa kallal tigetsevad ja teevad kõik tema kahjustamiseks: teie tegevus Isamaa nõrgendamisel töötab faktiliselt eelkõige EKRE huvides.

Praegune Isamaa on "kampsunite" Isamaa

Isamaa maailmavaate alusdokument määratleb rahvusliku konservatismi alusena pere, kodu, usu, isikuvabadused ja isamaa; väärtused lähtuvad traditsioonidest; austame noorte julgust ja vanemate kogemust.

2018. aasta suurkogul kinnitatud põhimõtted on üsna üheselt kantud kunagiste "kampsunite" aadetest. Isamaa on naasnud oma ajaloolise poliitilise pealiini juurde ja järginud seda süvenenult kolm-neli viimast aastat.

Tõsi, 2019. aasta parlamendivalimiste eelsest ajast tänaseni on avalikkuse tähelepanu kõige rohkem pälvinud võitlus inimeste õiguse eest oma pensionivara hallata. Pensionireform on nüüd tehtud. Isamaa on täitnud mitmete viimaste valimiste põhilubadused, mis on väärtus omaette. Erakond jätkab eestluse alusteemadega.

Isamaa on valik inimesele, kes otsib poliitikas vana head isamaalisust. Isamaa valija ootab valitsejailt väärikat riigimehelikkust ja reaalseid tegusid. Ta väärtustab ühiskonnas kõige enam rahvuslust, perekonda, traditsioone, riiklikku julgeolekut, eestikeelset teadust ja omakultuuri. Vajadusega rahvuslikku idealismi ja isamaad eetiliselt kaitsva erakonna järele, mida ka Rebane artikli lõpulauses väljendab, saab kokkuvõttes ainult nõustuda.