Jaak Aab rääkis "Ringvaates", et kuna ta on kunagi ise õpetajana töötanud, siis teab, et õpetaja palk pole kunagi väga suur olnud. Tulevane minister soovis "Ringvaates" ära klaarida segaduse õpetajate palkade ümber, mis sügisel võis õhku jääda.

"Ma ei tea, võib-olla see oli natukene möödarääkimine, nagu jäi sügisel üles, et äkki nüüd neli aastat (õpetajate palk) üldse ei tõuse. Ma arvan, et seda on vara öelda. Esiteks me ei tea, mis juhtub majandusega, mis juhtub maksudega," rääkis ta.

"Ma ütlen, et kindlasti ei jää see palk neli aastat ühele pulgale. See on ka kindel. Ja kindlasti mina lähen taotlema seda. Ja olen seda öelnud ka peaministrile. Kui ta ütles, et ole hea ja asu sellele postile, siis minu esimene lause vastu oli see, et kas sa toetad õpetajate palgatõusu? Ühiste pingutustega kindlasti üritame," lisas Aab.

Ta märkis ka, et nii eelmine kui ka praegune valitsus on õpetajate palgatõusu panustanud ning viimase nelja aasta jooksul on see tõusnud 365 eurot ehk üle kolmandiku võrra.

"Ringvaade" uuris Aabilt ka, milline on tema seisukoht venekeelsete koolide eestikeelsele õppele ülemineku osas.

"Siin ma pean meelde tuletama, et enamikus neis koolides on ju eesti- ja venekeelne õpe segamini ehk gümnaasiumiosas on 60 protsenti eestikeelset õpet ja 40 protsenti venekeelset õpet," märkis ta.

Ta tõdes, et praegu pole ei riik ega koolid võimelised vene koolides kvaliteetselt täielikku eestikeelset õpet tagama.

"Ma arvan, et mida mina tean kindlasti, et soov venekeelsetel lastel ja perekondadel õppida eesti keelt ja õpida eesti keeles on olemas. Ma arvan seda, et riik ja koolid ei ole isegi suutelised kvaliteetselt sellele soovile vastu tulema. Siin on see probleem. Ja kui me suudame seda kvaliteeti parandada, kusjuures ka vene koolides, siis see on kõige olulisem," ütles tulevane haridusminister.

Tema hinnangul on väljakutse hoida ka eestikeelsele õppele üleminekul hariduse kõrget taset.

"Me näeme kui head tulemused meil on õpilastel PISA testides, rahvusvahelistes testides, siis väljakutse on see, et meie hariduse tase ei langeks. Ja see üleminek peab olema sujuv ja tulema vastu nendele soovidele, mis inimestel ja lastel on," rääkis Aab.

Oma töö teaduspoolest rääkides tuletas Aab meelde valitsuse otsust suurendada teadusvaldkonna rahastust ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Ta lisas, et haridus ja ettevõtlus peavad paremini kokku saama.

"Mul on väga hea meel, et Mailis Reps ja tegelikult kogu valitsuse saavutus oli ikkagi see, et see üks protsent, mille üle nii palju on vaieldud, on otsustatud ja ka järgmiseks neljaks aastaks. See on juba riigi eelarvestrateegias sees. See annab võimaluse kindlasti lahendada mingeid väljakutseid nii puhta teaduse poole peal kui ka rakendusteaduse poole peal," rääkis ta.

"Ja kusjuures hariduse arendustegevuse rahastus on ju kahe ministeeriumi vahel, mis ongi oluline - haridus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehk ettevõtlus ja teadus peavad paremini kokku jõudma," lisas Aab.