Eesti ootab koroonavaktsiinide osas Euroopa ravimiameti müügiluba ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Lähinädalatel loodab sotsiaalministeerium kokku saada üldise plaani, kuidas korraldatakse inimeste vaktsineerimine, kui mõni koroonavaktsiin lõpuks müügiloa saab. Muuhulgas tuleb suurendada riigi võimekust vaktsiine väga külmas keskkonnas hoida.

Eesti plaanib liituda kokku seitsme erineva COVID-19 vaktsiini eelostulepinguga.

Kui Euroopa ravimiamet mõnele neist vaktsiinidest müügiloa annab, peaks vaktsiinidoosid Eesti poole teele asuma.

Läinud nädalal kutsus sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske kokku COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühma. Rühma juhib sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann, kelle vedamisel peaks valmima terviklik tegevusplaan Eesti elanikele COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kättesaadavaks tegemiseks.

Laarmann selgitas, kogu kui mõni vaktsiin müügiloa saab, siis kogu Eestile mõeldud vaktsiinikogus korraga kohale ei jõua, see võtab rohkem aega.

"Ja üldiselt on niimoodi, et vaktsiini tootja pakub ise transpordi korraldust liikmesriiki. Liikmesriigiga lepitakse siis kokku, et kuhu tootja peab vaktsiini tarnima," rääkis Laarmann. "Ja sealt siis Eesti pool juba korraldab vaktsiini laialivedamise, vastavalt sellele, kuidas vaktsineerimine erinevates piirkondades hakkab toimuma ja missugune meie teadmine on, et seal see võimekus on."

Juba on teada, et osa töös olevatest vaktsiinidest vajab nii ladustamisel kui transpordil erilisi tingimusi. Mõnda vaktsiini tuleb hoida miinus 20, mõnda koguni miinus 70 kraadi juures. 

"See tähendab sisuliselt seda, et ultrasügavkülmikute vajadus on eelkõige terviseameti poole peal. Ja kohaliku transpordi korraldusega me tagame selle, et see vaktsiin jõuaks vaktsiineerimiskohtadesse pigem siis tihedama transpordiga. Selle pärast, et ka neid väga madalatel temperatuuridel hoitavaid vaktsiine tohib  teatud aja hoida ka tavatemperatuuril," ütles Laarmann.

Terviseametis hoitakse erinevaid vaktsiine juba praegu. Nüüd tuleb laopindu kohandada, erinevaid seadmeid juurde tellida.

"Selle vajaduse me oleme ära kaardistanud ja hakanud vajalikke hankeid ette valmistama. Lootus on, et me jõuame ilusasti selleks ajaks valmis, kui vaktsiinid hakkavad meieni jõudma."

 Kes saab esimesena?

Juba suvel pandi kokku nimekiri, keda hakatakse vaktsineerima eelisjärjekorras.

"Tervishoiutöötajad, tervishoiuasutustes töötavad inimesed, olgu nad siis koristajad, autojuhid või töömehed. Siis õendushaiglas olevad isikud, hoolekandeasutused, seal siis nii elanikud kui personal. Teatud diagnoosidega isikud on enamhaavatavad, nemad on ka üks riskirühm, keda me esmajärjekorras tahaksime vaktsineerima hakata. Kindlasti ka vanemaealised," ütles Laarmann.

Järgmisena võetakse ette elutähtsate teenuste töötajaid.

"Ja teades seda, et me oleme valmis minema ka järgmiste eelostulepingutega kaasa, ma väga loodan, et seda vaktsiini saab olema nii palju, et ka need, kes soovivad ennast vaktsineerida, aga otseselt nendesse sihtrühmadesse ei kuulu, et ühel hetkel tekib ka nendel võimalus ennast vaktsineerida."

Laarmann avaldas lootust, et vaktsineerimisplaani raamid saavad paika lähinädalatel.

"Lähipäevadel ükski COVID-i vaktsiin ilmselt müügiloani ei jõua, samas lähitulevikus on see päris realistlik. Siis, kui tuleb see teadmine, et mis vaktsiin esimesena müügiloa saab, siis tehakse kiirelt vajalikud koolitused vaktsineerijatele, vastavalt sellele, mis omadustega vaktsiin on. Hindame ära, missugune see konkreetne vaktsiin on oma nõuetelt transpordile ja ladustamisele ja käivitame siis vaktsineerimise vastavalt oma plaanile."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: