Proovide võtmine Kuldiga, Jurmala ja teiste linnade reoveejaamadest näitab, et seal, kus viiruseosakesi leitud, tekibki umbes viie päeva pärast haiguspuhang. Ja seal, kus neid on väga vähe, puhangut ei teki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samamoodi on võimalik proovide põhjal prognoosida, kui suur on haigestunud inimeste hulk, eeldades muidugi, et nad linna ühiskanalisatsiooni kasutavad.

Asukohatäpsuses võib reoveepumplate uuringute kaudu jõuda võimalikule koldele väga lähedale.

"Teeme tööd kogu Lätis, see on üleriigiline projekt. Peaeesmärk on välja töötada meetod, mida saaks kasutada ka pärast koroonaaja lõppu. Nii saame õigeaegselt avastada linnas olevaid nakatunuid," selgitas Riia tehnikaülikooli teadusprorektor, akadeemik Talis Juhna.

Lätlased teevad koostööd maailma terviseorganisatsiooni ja teiste riikide kolleegidega, ka Leedu ja Eesti teadlastega.

Juba uue aasta algul loodetakse Lätis esitleda meetodit, mida saaksid kasutada ka teised riigid ja mis toimiks lisaks koroonaviirusele ka teiste võimalike haiguspuhangute avastamisel.

"Euroopa uuringutekeskus püüab samuti seda meetodit ühe oma projekti kaudu kasutusele võtta. Meie oleme selle projekti osa. Seda monitooringut saaks kasutada mitte ainult Lätis, vaid kogu Euroopas. Ka maailma terviseorganisatsioon hoiab sel meetodil silma peal," ütles Juhna.

Kui teadlaste töö Lätis lõpeb, loodetakse leida partnerid, kes teeks kanalisatsioonisüsteemides uuringuid regulaarselt.

"Näitame selle meetodi toimimist viie kuni kümne Läti linna näitel. Mitte ainult teaduslikust aspektist, vaid kogu logistika poolt - kuidas proove võtta, kuidas neid transportida. See kõik kokku on suur organiseerimine," rääkis Juhna.

Reoveeproovide võtmine võidab kriisiolukorras otsustamiseks vajalikku aega ja on laustestimisest ka kordades odavam.