See, et kohalikud omavalitsused on lõputus hädas tulubaasiga neil olevate ülesannete täitmisega, rahvastiku kahanemisega pole ju mingi uudis. See pikaaegne tendents on nüüd selgelt ja neutraalsel kujul üle korratud ka riigikontrolli hinnanguga üha süvenevast ääremaastumisest Tallinna ja Tartu kõrval.

Ettepanekut ei tule mitte ainult kaaluda, vaid see tuleb ka teoks teha. Seda enam, et koalitsioon andis inimestele õiguse otsustada oma pensionikogumise raha üle. Täpselt sama vabadust ja ideoloogiat toetaks ka inimeste õigus ise otsustada, kas nad soovivad toetada oma teise elukoha kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil on nende suvekodu või lausa teine kodu.

Kelle teid ja muud infrastruktuuri nad kasutavad, kelle prügi nad koristavad, kelle planeeringuid ja tegevuslubasid nad menetlevad, kelle esmatasandi perearsti juures saavad nad oma puuki välja võtta, või kes peavad hea seisma päästjate ja politseinike olemasolust vallas  jne jne.

Reaalsus on lisaks veel see, et kohalikud püsielanikud ja suvekodude omanikud on kaks suhteliselt eraldi seisvat kommuuni, kelle vaheline side avaldub ehedal kujul ehk ainult jaanitulede aegu, kus ümber tule (mille jällegi on kohalik omavalitsus hoolitsenud/korraldanud) on inimesi ja lapsi, keda sa näed esimest korda või ainult sellel suveõhtul.

Bändi kutsub ja prügi koristab muidugi KOV. Kui aga inimene on andnud oma panuse kohalikku eelarvesse, tõusevad iseenesest ka inimese huvi ja seotus paigaga ning tekib vastutus selle eest, kuidas elu kohapeal toimub.

Sellel otsusel enne kohalikke omavalitsuste valimisi oleks üsna kaalukas ettevõtmine kohalike hääletajate silmis. Miks Tallinnas asuvad kohalike omavalitsuste juhid ja senine asjaomane minister näitavad üles umbmäärast, et mitte öelda eitavat suhtumist, on selge - otsus tähendaks nende potentsiaalse tulubaasi (küll üsna marginaalset) vähenemist.

Lisaks on nad ju välja võidelnud ka selle, et EL-i toetusrahade jagamisel käsitatakse Eestit endiselt ühe territooriumina, kuigi EL-i reeglistik lubaks maa jagamist mitmeks tsooniks sõltuvalt nende rikkusastmest. Ehk teisisõnu, Tallinn ja selle ümbruse rikkad vallad saavad samast potist koos Setumaa ja Läänerannaga. Põhjus jälle sama: Tallinnas võimul olemine.

Veel tuleb retoorikas rahvuslikkust esiplaanile seadvale koalitsioonile meelde tuletada põhiseaduse preambuli sätestust eesti rahva, keele ja kultuuri säilimisest läbi aegade kui nende programmilist eesmärki.

Eesti rahvas, keel ja kultuur sündis ja kasvas maal, mitte linnades, eriti Tallinnas. Ja maal ta ka säilib ja saab areneda sellisena nagu me teda tunneme ja mille üle uhked oleme. Mõistagi, kui selleks on tingimused ja valitsuse reaalne hool ja toetavad teod, mitte loosungilised eesmärgiseaded.