Aller: kaaluda võiks inimese võimalust tulumaksu omavalitsuste vahel jagada
Maaeluministri Arvo Alleri hinnangul tasuks kaaluda, kas ja kuidas anda inimestele võimalus osa enda tulumaksust mitme omavalitsuse vahel jagada. Tema meelest aitaks see maapiirkondi paremale järjele.
Kui inimene maksab sada eurot tulumaksu, saab tema koduomavalitsus sellest umbes 60 eurot. Juba mõnda aega võib rahvastikuregistisse kirja panna ka teise elukoha, näiteks valla, kus elatakse suviti, aga maksude jaotamine sellest ei sõltu.
Maaeluminister Arvo Alleri (EKRE) hinnangul tuleks avada arutelu, kas ja kuidas saaks füüsilise isiku tulumaksu jagada mitme omavalitsuse vahel.
"Paljud inimesed olid COVID-i ajal maapiirkonnas oma juurte juures, näiteks esivanemate talus või suvekodus. Ja sealt töö tegemine on seotud ka kohaliku taristu kasutamisega," märkis Aller.
Rahandusministeeriumile saadetud kirjas pakus Aller, et osa tulumaksu teise elukohta suunatamine võiks olla inimese enda otsustada.
"Ja sellega oleks võimalik leevendada Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste tulubaasi," selgitas Aller. "See annab ka võimaluse kohalikul omavalitsusel näidata seda, et nad on valmis tegema selle tulumaksu saamise nimel teatud tegevusi."
Ehk kui omavalitsusel tekiks võimalus ajutiste elanike pealt lisatulu teenida, saaksid nad panustada sellesse, et elukeskkond paraneks. See omakorda võiks nii püsivaid kui ajutisi elanikke juurde meelitada.
"Maakauplused jääksid alles, jäävad piirkondade teenuseosutamise punktid alles, see on laialdasem regionaalne võimalik meede," rääkis Aller.
Aller usub, et kui tema ettepanekut põhjalikumalt analüüsida, saab selgeks ka asja tehniline külg – muu hulgas see, kui suure tulumaksuosa jaotamise üle inimene otsustada võiks.
Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et talle maaeluministri mõte meeldib.
"Kui varasemalt võib-olla see suveelanik oli kolm kuud, siis tänased trendid näitavad, et inimeste kohalolu oma teises kodus on pikenenud. Pigem tullakse juba aprilli lõpus ja minnakse ära oktoobri lõpus," rääkis Habakukk.
Kes osutab teenuseid?
Linnade ja valdade liidu juht Tiit Terik ütles, et Alleri soov maaomavalitsuste eelarvet kasvatada on üllas. "Aga see mõte, mis on välja käidud, meile tundub, et ega sellel väga head teokssaamise lootust ei ole"
Terik selgitas, et koos maksude maksmisega tekib inimesel õigus erinevaid teenuseid saada.
"Kokkupõrge tekib selles, et kui ma olen näiteks suvehiidlane, kas siis sealne omavalitsus tagab mulle kõik need samad teenused, mida ma oma põhielukohas saan?" küsis Terik. "See on üks selline kõige suurem murekoht, mis täna nendesse aruteludesse on sisse põimitud."
Aller ütles, et seda, kuidas teenused omavalitsuste vahel jaotuks, tuleb veel arutada. Rahandusministeeriumile saadetud kirjas märkis ta siiski, et kogu arutelu oluline lähtekoht on, et põhielukohas pakutavad teenused nagu lasteaed või transport peaks inimese jaoks alles jääma.
Tiit Terik tõi näiteks Tallinna lähivallad, mis lisanduvate elanike jaoks üha uusi koole ja lasteaedu ehitavad.
"Ja kui suveperioodiks nende maksumaksja kolib oma rahakoti kuhugi Rõuge valda, siis nemad jäävad selle võrra vaesemaks. Aga investeeringuid inimese muuks eluperioodiks peavad nad endiselt tegema," ütles Terik.
Krista Habakukk sõnas seepeale, et ka teises kodus vajab inimene omavalitsuse tuge, ilma et ta seda võib-olla ise märkakski.
"Inimesed kasutavad kohalikke teid. Ja kohalike teede korrashoid on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Ja kui me ütleme, et võib-olla inimene talvel ei ela seal, siis teede korrasolek ja lahtihoid on ikka vajalik nende kinnistute juurde, kui tekivad mingisugused ohuolukorrad. Või ka näiteks keskkonna seisukohast prügivedu. See on jälle kohaliku omavalitsuse korraldada," loetles Habakukk.
Tiit Terik oponeeris: "Tallinna linn ju maksab nii või naa kinni need Harku, Tabasalu, Viimsi, Maardu, Saue ja Saku inimeste naastrehvide kulutatud teed Ja lambivalguse, mida nemad siin Tallinnas tööl käies kasutavad, maksab ka Tallinn kinni."
Krista Habakukk jätkas aga loetelu ja märkis, et spekter teenustest, mida inimene vajab isegi siis, kui ta end omavalitsusse sisse ei kirjuta, on väga lai.
"Näiteks kultuuritarbimine. Kui ma juba piirkonnas olen, ma vajan sotsiaalseid suhteid, ma vajan kultuuritarbimist ja ka seda kohalik omavalitsus pakub. Ja need on olulised asjad, miks inimene võib ühel päeval otsustada, et ma tegelikult jäängi maale, sest elukvaliteet on hea," sõnas Habakukk.
Aab: lihtsam oleks muuta tasandusfondi
Endine riigihaldusminister Jaak Aab tõdes sarnaselt Tiit Terikule, et ehkki maaeluministri mõte on ilus, tekib kohe keeruline küsimus, kes peaks osutama erinevaid teenuseid. "Ja kõik muu, eksole, kuidas on prognoositavad omavalitsuse tulud, kuidas nad saaksid oma eelarvet planeerida."
Aab märkis, et viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste tulubaas suurenenud, kuid lisas kohe, et sellest veel ei piisa – maapiirkonda tuleb kindlasti rohkem toetada.
"Pigem mina näen sellist ühtlasemat, prognoositavat varianti selles, et finantsiliselt vähemvõimekamad vallad saavad tasandusfondist veidi suurema koefitsiendiga raha," pakkus Aab.
Tasandusfond on tänagi põhiline meede, millega maksuraha eri piirkondade vahel ümber jaotatakse. Krista Habakukk ütles, et tasandusfondi reegleid muuta oleks tõesti lihtsam, aga inimese valikuvabadust oma maksude üle otsustada see ei asenda.
"Kui ma ise väga selgelt panen sinna käe alla, et osa minu tulumaksust läheb väiksema valla toetuseks, siis mul tekib ka kontakt selle omavalitsusega. Ehk ma ei ole ka nii anonüümne kohapeal elaja," rääkis Habakukk.
Tiit Terik tõi välja veel ühe võimaluse omavalitsusi aidata. Ta tuletas meelde, et pragu ei saa omavalitsused oma tulubaasi eriti mõjutada.
"Seda oleme me omavalitsusliidu poolt päris mitmel korral ka öelnud nii valitsusele kui parlamendile, et antagu omavalitsustele rohkem õigust kohalikke makse kehtestada," rääkis Terik.
Ta märgis, et turismimaksu peale praeguses kriisis keegi ilmselt ei mõtle, aga üks kord saab kriis läbi. "Ja tegelikult mõtleme siin tagasi ka müügimaksu peale, mida päris mitmed omavalitsused juba enne Tallinna linna kasutasid."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi