"Pealtnägija": pedofiiliaravi süsteem vajab eksperdi sõnul muudatusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Eestis on mitmeid seksuolooge ja nõustajaid, kuid vaid psühholoog Margus Veem tegeleb peamiselt pedofiilidega. Tema sõnul on praegune süsteem, kus karistuste kõrval ravi peaaegu pole, sisuliselt enesepettus ja nõiaring ning süsteem oleks vaja ümber vaadata.

Igal aastal jõuab laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid ja pedofiiliajuhtumeid Eestis kohtusse üle saja.

Samas selgub, et Eestis on ainult üks psühholoog, kes tegeleb täiskohaga seksuaalkurjategijate ja -hälvete raviga.

Kui avalikust jahmatab mõni järjekordne alaealise väärkohtlemise või netiahistamise süüdistus, tegeleb tavaliselt juhtumiga kolm inimest: psühholoog ja Eesti ainus seksuaalkurjategijate ravija Margus Veem, mitmete kõmuliste juhtumite prokurör Andra Sild ning PPA lastekaitseosakonna juhtivuurija Reimo Raivet. Nad on pedofiilia teemal - kui nii sobib öelda - riigi parimad eksperdid.

Igal aastal avastavad Raivet ja tema kolleegid ligi 500 lastevastastast seksuaalkuritegu. Prokuratuur saadab iga nädal kohtupinki keskmiselt kaks perverti, kes on väärkohelnud kas enda või võõrast last, ahvatlenud alaealist internetis või vaadanud lapspornot.

Kõige nooremad rikkujad on varateismelised, vanimad ligi 80-aastased vanaisad. Seevastu noorimad kannatanud on vägistamise ohvriks langenud sisuliselt hetkest, kui siia ilma sündisid. "Omamoodi šokeeriv oli lugu, kus me tuvastasime, et isa väärkohtles oma oma last ja tegi seda alates sellest ajast, kui laps oli mõni päev alla ühe kuu," rääkis Raivet. "Ja tegi seda tegelikult kuni selle hetkeni, kuni me ta kinni pidasime."

Teraapiast ja ravimitest on abi, spetsialiste aga ei ole

Need on nii võikad lood, et tavainimese instinkt on rikkuja puuri panna ja võti minema visata. Samas näitavad arenenud riikide uuringud, et karistustest üksi ei piisa. Parima teadmise kohaselt ei ole võimalik ebaloomulikke tunge lõpuni välja ravida, aga neid saab teraapia ja ravimitega pärssida nii, et vanglast vabanenud kurjategija suure tõenäosusega tegu ei korda.

Samas on Viljandimaal asuv Jämejala psühhiaatriahaigla sisuliselt ainus raviasutus Eestis ja seal kolm aastat töötanud Margus Veem rangelt võttes ainus spetsialist, kes spetsiifilist ravi pakub.

Veem on nõustaja, kes viib läbi psühhoteraapiat, kus otsitakse viise ja võimalusi, kuhu ülemäärane seksuaalenergia suunata. Ravimikuure, mis näiteks libiidot pärsivad, kirjutatakse välja koostöös psühhiaatriga, kuni selleni välja, et erandlikel juhtudel ja patsiendi nõusolekul teostatakse ka keemilist kastreerimist.

"Et inimest ennast võivad need samad seksuaalsed mõtted ja erutus väga häirida," rääkis Veem. "Sellisel juhul, kui tal see risk on piisavalt suur, et ta võib midagi reaalselt teha, siis võib-olla keemiline [kastereerimine] tegelikult täitsa otstarbekas, et võetaksegi siis meessuguhormooni tase keemiliselt nii alla, et inimesel kaob igasugune selline erutusvõime ära, lihtsamalt ei teki erektsiooni," kirjeldas Veem.

Peale karistuse kandmist puudub kontroll

Veem on nõustanud elu jooksul 200 seksuaalhäirega meest ning koolitanud prokuröre, kohtunikke ja kriminaalhooldajaid.

Seda enam on üllatav, et 38-aastane endine Tartu vangla psühholoog ja kolme lapse isa kritiseerib süsteemi, mida ise teise käega ehitab. Näiteks on Veemi sõnul absurdne, et Eestis sisuliselt puudub seksuaalkurjategijate puhul vanglajärgne kontroll.

"Reegel on, et seksuaalkuriteo eest karistatud inimesed istuvad oma aja vanglas siis täisaja ära, ükskõik, on siis 4, 5, 6, 10 või 15 aastat. Enamus vabanevad nii, et kannavad oma karistuse ära ja lähevad minema. Ja seda paljud neist nüüd abi otsivad konkreetselt oma seksuaalkäitumise pärast, noh minu juurde ei ole keegi jõudnud kolme poole aasta jooksul," kirjeldas Veem olukorda.

Sama kinnitab ka statistika: eelmisel aastal vabanes 30 last kuritarvitanud seksuaalkurjategijast ennetähtaegselt kuus, neist jalavõruga kaks ning vaid ühele määrati karistusjärgne käitumiskontroll. Ehk enamik istub aja lõpuni ära, aga vabanedes pole riigil enamasti õigust jälgida, mida nad edasi teevad.

Ringkonnaprokurör Andra Silla sõnul võib vabanenud pedofiil kujutada ohtu teda ümbritsevas keskkonnas elavatale lastele. "Ja kui me võtame nüüd selle olukorra, kus 10 aastat vanglakaristust kandnud isik vabaneb, muudab oma nime, läheb elama teise Eesti otsa, muide need on lood praktikast, siis see teebki nagu päris keeruliseks tema üle järelkontrolli tegemise," ütles ta.

Veem märkis, et võiks ju mõelda, et mida kauem inimene vangis on, seda suurem on karistus, kuid tegelikult ei vasta see tõele. "Aga tegelikult on vaadatud, et inimene harjub vanglakeskkonnaga umbes kahe aastaga. Iga lisa-aasta tegelikult mingit nagu lisaefekti ei anna," ütles ta.

Veemi jutu mõte on, et Eesti karistuspoliitika on üpris karm, aga nüri. Ta ei ütle, et pedofiilide päid tuleks silitada, vaid riik peaks olema targem. Selle asemel, et hälbega inimesi maksimaalselt kaua kinni hoida, võiks tema meelest osa karistusest asendada sundusliku teraapiaga.

Tema sõnul saab teatud näitajate põhjal välja arvutada iga kinnipeetava retsidiivsuse ehk kui suur on tõenäosus, et ta vabaduses uue kuriteo toime paneb, ja vabastada väiksema riskikoefitsendiga isikud ennetähtaegselt - eeldusel, et nad nõustuvad kohustusliku ravi ja jälgimisega. Praktikud suhtuvad ideesse esialgu ettevaatusega.

Ringkonnaprokurör Silla sõnul on see kahe otsaga asi ning ära ei tohi unustada kannatanut. "Ja mitte sugugi kõik kannatanud ei ole kindlasti rõõmsad selle üle, kui teda võib-olla aastakümneid väärkohelnud isik saab väga varakult vanglast välja," lisas ta.

Väga kõrge riskiga seksuaalkurjategijate puhul võib ohvreid 30-50. Nemad vajaksid Veemi sõnul intensiivsemat sekkumist ja intensiivsemat järelevalvet. Selle peale võiks tema sõnul aga kulutada raha, mis teistest üle jääb. "Kui ta otsustab mitte teha oma tegu, siis jääb kolm-nelikümmend ohvrit, olemata. Et see on selle asja mõte," ütles ta.

Ka praegu tehakse seksuaalkurjategijatele  erinevaid sotsiaalprogramme, aga Veemi sõnul enamasti põhimõttel "kõigile midagi". Selle asemel, et hinnata konkreetse rikkuja vajadusi ja riskitaset, saadetakse ta programmi, kus parasjagu vabu kohti on.

Ravi määratakse harva, kuna selleks puudub seaduslik võimalus

Seksuaalkurjategijatele mõeldud spetsiifilist ravi määratakse kohtutes üliharva. Heaks näiteks on endine lennukipiloot, kelle kodust leiti kuus aastat tagasi läbi aegade üks suurim - 23 000 fotot ja videot sisaldav lapspornokollektsioon. Mees saadeti kohtupingist otse ravile, kuid sellised näited on pigem erandlikud.

Nimelt peab rikkuja ise raviga nõus olema, aga enamik tajub seda lisakaristusena, mille eest pealegi tuleb omast taskust maksta. Vanglajärgselt on võimalusi veel ahtamalt. 2013. aastal jõustuseadusemuudatus, mille järgi on teatud juhtudel võimalik vang ennetähtaegselt vabastada, asendades vangistus kompleksraviga, aga seaduse tekstis tehti loogikaviga – säärane võimalus nähti ette ainult kuni kahe aasta pikkuste vanglakaristuste puhul.

"Ja kui me räägime rasketest esimese astme kuritegudest, vägistamistest kus karistused küündivad üle 15 aasta, siis lihtsalt seadus seab piirid, kui karistus on üle kahe aasta, siis me asendusravist rääkida ei saa. Nagu praktika on väga hästi näidanud, me sisuliselt seda asenduskaristuse sätet ju kohaldanud oleme minimaalselt," rääkis Sild.

Justiitsministeerium kinnitabki Pealtnägijale, et sellisel moel on läbi aegade ravile saadetud vaid kaks vangi ja viimati kuus aastat tagasi. Samas on prokurörid aeg-ajalt kimbatuses – põhjust ravile saata nagu oleks, aga seadus lihtsalt ei võimalda.

Kokkuvõttes on valdkonnas kitsaskohti rohkem, kui jõuab ühes loos lahti harutada. Alates sellest, et paljusid meditsiini puudutavaid otsuseid teevad mitte arstid ja psühholoogid, vaid juristid, kohtunikud ja prokurörid. Kuni selleni, et vanglates kulutatakse iga kuu ühe vangi peale ligi 1500 eurot selle asemel, et lasta mõned neist varem järelevalve all vabadusse, mis maksab vähem kui 100 eurot kuus, ja vabanev raha kulutada tööks eriti ohtlike kurjategijatega.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: