Eesti suunab lõviosa EL-i taaskäivitusrahast tervishoidu, digi- ja rohepöördesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus otsustas põhimõtteliselt valdkonnad, kuhu suunatakse järgmisel seitsmel aastal Eestisse tulevad Euroopa Liidu välistoetused - kokku ligi 8,4 miljardit eurot. Lõviosa sellest kulub rohe- ja digimajanduse edendamisele ning tervishoiule.

Euroopa Liidu eelarvest tuleb aastatel 2021-2027 Eestisse 6,8 miljardit eurot. Lisaks saab Eesti 1,5 miljardit eurot taaskäivitamise raha. Selgem on 4,7 miljardi kasutamine, millest struktuuritoetusi on 3 miljardi euro eest. Kuid eelkõige otsustas valitsus neljapäeval 1,1 miljardi eurose majanduse taaskävitamise rahastu jaotuse, mille toetuste otsused peavad olema tehtud kolme aasta jooksul.

Veel kuulub paketti Ida-Virumaa edendamiseks mõeldud õiglase ülemineku fond mahus 353 miljonit ja koroonakriisi lahendamiseks mõeldud ReactEU raha 177 miljonit eurot.

"Nende rahade kulutamisele tuleb teha ka riigipoolne plaan ja selle plaani peab siis Brüsselis läbirääkima ja sellele siis heakskiidu saama. Kui sellele on heakskiit saadud, siis saab ka põhimõtteliselt hakata neid rahasid välja maksma," ütles rahandusminister Martin Helme (EKRE).

"Noh me ise arvame, et esimesi rahasid saab erinevatest fondidest välja maksma hakata juba järgmise aasta esimesest poolest."

Euroopa Komisjon rõhutab digipöörde vajalikkust, kuid Helme sõnul on praegu Eestile oluline tervishoiu rahastamine. Tallinna haigla ehituseks ja kolme kiirabikopteri soetamiseks kulub 436 miljonit eurot, haiglavõrgu korrastamiseks ja COVID-i ohjeldamiseks üle 110 miljoni euro.

"Väga suur osa läheb tervisesektorile, nii sellest taastefondist kui ka ReactEUst. Paneme haiglavõrgule, vaktsiinidele, testidele, maskidele. Et me saame neid kulusid, mida Eesti riik on juba teinud, tegelikult tagasi küsida. Ja väga palju me paneme siis rõhku ka tööstuse arendamisele," kommenteeris Helme.

"Tänaseks on täpsemalt paigas taasterahastu jagunemine, millest suur osa kulub digi- ja rohepöörde kaudu majandusele."

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lisas, et kokku ettevõtluse toetust, infrastruktuuri toetusi ja ehitamisi Eestil umbes 670 miljoni euro väärtuses.

"Näiteks raudtee ehituseks, rongide soetamiseks on kokku üle 100 miljoni euro, lisaks on vesiniku projektid 25 miljonit eurot. Projektid, mis on suunatud elektrivõrgu väljaarendamisele just nimelt selle eesmärgiga, et oleks võimalik ehitada uusi tuuleparke, radari soetamine," loetles Aas.

Tulevase Euroopa Liidu eelarve 3 miljardi jagamist tuleb Aasa sõnul veel arutada. Nutikamale, rohelisemale ja ühendatumale Eestile kulub selle järgi 2 miljardit eurot.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: