Valitsusvahetus venitas Eesti taastekava valmimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel videokonverentsil liikmesriikide valitsusjuhtidega EL-i eelarvet arutamas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Eesti koos kõrvuti seitsme Euroopa Liidu riigiga ei ole veel esitanud Euroopa Komisjonile oma taastekava (RRP), mida eeldab koroonakriisist väljumiseks loodud Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) käivitamine. Rahandusministeerium seletab viivitust valitsusvahetusega.

Väljaanne EurActiv.com kirjutas kolmapäeval, et Eesti, Luksemburg, Holland, Iirimaa, Austria, Leedu, Poola ja Malta ei ole oma riiklikku taastekava esitanud. Tegemist on kavaga, mida liikmesriigid koostavad selleks, et kirjeldada ära reformid ja investeeringud, mida plaanitakse rahastada EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on 750 miljardi euro suuruse EL-i taasterahastu "NextGenerationEU" peamine osa ning kolmapäeval andis Euroopa Parlament sellele suure hääleetenamusega oma heakskiidu.

Küsimusele, miks Eesti ei ole seni oma plaani vastu võtnud, vastas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõunik Triin Tomingas, et viivituse tõi valitsusvahetus. "Eestis alustati taastekava koostamist eelmise aasta lõpus pärast seda, kui valitsus oli kokku leppinud prioriteetides, mida soovitakse RRF-i toel rahastada. Kava koostamine seiskus jaanuari keskel seoses valitsuse vahetumisega," ütles Tomingas.

Tema sõnul käivad praegu poliitilised arutelud prioriteetide uuendamiseks ning kohe, kui valitsuse tasandil kokkuleppe saavutatakse ning ministeerium saab uue mandaadi, jätkatakse taastekava koostamist ja läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

"Ametliku taastekava esitamise aeg sõltub sellest, millal valitsuse tasandil prioriteetides kokku lepitakse ning sellest, kuidas sujuvad edasised läbirääkimised Euroopa Komisjoniga – kuidas meie prioriteedid ühtivad Komisjoni nägemusega, kas plaanides on vaja korrektiive teha või saame asuda peatselt lõppdokumenti koostama, kui kiiresti suudame Komisjoniga kokku leppida konkreetsetes eesmärkides, mida me asume RRF-i toel ühes või teises valdkonnas saavutama," selgitas Tomingas.

Ta kinnitas, et Eesti prioriteet on liikuda planeerimisprotsessiga ja taastekava koostamisega edasi nii kiiresti kui võimalik. "Kuid täpset taastekava esitamise aega on praegu keeruline prognoosida," lisas rahandusministeeriumi nõunik.

RRF-i raames saavad liikmesriigid toetuste ja laenudena ligipääsu 672,5 miljardile eurole, millega leevendada pandeemia sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus. Rahastu vahenditega võib toetada ka projekte, mis algasid juba 2020. aasta 1. veebruaril, raha saavad liikmesriigid taastekavadeks taotleda kolme aasta jooksul ning ettemakse võib olla kuni 13 protsenti rahastusest.

Riiklikud taastekavad peavad rahastuse saamiseks sisaldama investeeringuid EL-i peamistesse poliitikaeesmärkidesse nagu rohepööre, sealhulgas bioloogiline mitmekesisus, digiüleminek, majanduslik ühtekuuluvus ja konkurentsivõime ning sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Lisaks on abikõlbulikud projektid, mis parandavad kriisideks valmisolekut, ning laste- ja noortepoliitika, sealhulgas haridus ja uute oskuste omandamine.

Vähemalt 37 protsenti liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava eelarvest peab toetama võitlust kliimamuutuse ja selle mõjudega. Kava eelarvest viiendik tuleb suunata digiüleminekusse. Riiklikul taaste- ja vastupidavuskaval peab olema kestev sotsiaalne ja majanduslik mõju laiaulatuslike reformide ja kindlate investeeringutega.

Määruses on ka sätestatud, et raha eraldatakse üksnes nendele liikmesriikidele, kes austavad õigusriigi põhimõtet ja EL-i põhiväärtusi.

Taasterahastu kasutamist jälgib Euroopa Komisjon. Määruse kohaselt võib parlament kutsuda Komisjoni iga kahe kuu tagant vastava parlamendikomisjoni ette kriisist taastumise kohta aru andma. Samuti peab Euroopa Komisjon tegema liikmesriikidele kättesaadavaks integreeritud teabe- ja järelevalvesüsteemi, kust saab võrreldavat teavet rahastu vahendite kasutamise kohta.

Uus valitsus vaatab taasterahastu nimekirja üle

Ka Eesti Panga president Madis Müller rääkis kolmapäeval veebisaates "Otse uudistemajast", et uus valitsus vaatab taasterahastu nimekirja üle.

Mülleri sõnul tuleks Euroopa taaskäivitamisrahastust saadav tugi suunata pikaajaliselt kasu toovatesse investeeringutesse. "Küll on kindlasti tõsi see, et enam ei ole liiga palju aega arutada, kuhu täpselt see ligi miljard eurot, mis on Eestil oodata Euroopa taasteplaanist oodata, investeerida," sõnas ta.

Keskpanga president märkis, et uus valitsus on lubanud seni plaanitud kulutused värske pilguga üle vaadata ning valitsus arutab seda juba käesoleval nädalal.

Ta nentis, et kuigi investeeringud tervishoidu on olulised ja seda eriti tervishoiukriisis, siis suure osa suunamine Tallinna haigla rajamiseks ei ole pikaajaliselt majanduskasvu toetav investeering. Samas lisas Müller, et ta ei tunne end mugavalt öeldes, et haiglastesse pole vaja investeerida.

Ka rahandusminister olevat nõus, et toetatavad projektid ei oleks sellised, mis riigi kulutusi pikas perspektiivis kasvatavad, vaid toetaksid pikaajalist majanduskasvu. Mülleri sõnul on sellisteks investeeringuteks digi- ja rohepöördega seotud projektid.

Eelmise valitsuse plaanide kohaselt läheks Tallinna haigla ja PPA kopterite jaoks 436 miljonit, digipöördele 221 miljonit ja rohepöördele 409 miljonit eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: