Abielureferendumi poolthäälte enamus riigikogus on napp
Keskerakonna nimekirjas riigikokku kandideerinud Imre Sooäär on lubanud esmaspäeval teatada, kas ta läheb Kalev Kallo asemel tööle Riigikokku. Sooääre riigikokku minek võib mõjutada abielureferendumi hääletust. EKRE esimees on hoiatanud, et kui 51 häält kokku ei tule, jätkab vähemusvalitsus.
Riigikogu kodukorra seaduse järgi on abielureferendumi vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust. Kui opositsioonil on vastuhääletamiseks kokku 45 häält ning nendega liituvad isamaalased Siim Kiisler, Üllar Saaremäe ja Viktoria Ladõnsakaja-Kubits, on vastuhääletajatel 48 häält. Usutluses Maalehele ütles isamaalane Mihhail Lotman, et ta ei ole põhimõtteliselt referendumite vastane, aga antud küsimuse poolt ta küll ei saa hääletada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lotmani vastuhääletamine tooks referendumivastastele 49 häält. Riigikogus arvutatakse, et kui Riigikokku peaks minema keskerakondlane Imre Sooäär, on referendumivastastel 50 häält, mis muudab olukorra kriitiliseks.
Sooäär veel otsustanud ei ole. Ka Keskerakonna fraktsioon pole otsustanud, kuidas hääletada, kuid Oudekki Loone ütles, et abieluteemaline referendum on koalitsioonileppes ja muuta saavad seda vaid kõik kolm partnerit.
"Kui me nüüd peaksime otsustama, et me ei taha selle koalitsiooniga edasi minna, eks me siis hääleta nii nagu individuaalsete saadikute südametunnistus ütleb," rääkis Loone.
Küsimusele, kuidas Loone ise hääletaks, vastas ta, et pooldab osalusdemokraatiat.
EKRE esimees Martin Helme on öelnud: "Kui see abielureferendum ei saa 51 häält, siis on fakt see, et meil on vähemusvalitsus."
Oudekki Loone hinnangul võib vähemusvalitsus välja näha nii, et valitsuses jätkaks Isamaa ja Keskerakond ning EKRE toetaks teatud eelnõusid.
"Üks võimalus on see, et nad ütlevad, et hüva, et meie selles valitsuses enam ei osale, et tehke siis Isamaa ja Keskerakonna valitsus ja me toetame teatud eelnõusid eriti sellest lähtuvalt, mis me kunagi kokku leppisime aga iga konkreetse küsimuse puhul te peate tulema ja eraldi meiega läbi rääkima," rääkis Loone.
Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul ei ole see stsenaarium realistlik. "Kui vaadata, kui kaugel on järgmised valimised, ma ei pea seda versiooni eriti realistlikuks, et see Eestis on võimalik, eriti ka kriisiperioodil, kus on väga palju keerulisi otsuseid vaja teha, aga poliitikas vähemusvalitsusega pikalt edukas olla ei ole reaalne," lisas ta.
Toimetaja: Barbara Oja