Sooäär tegi enne ametivande andmist avalduse, mida mitmed riigikogu liikmed saalist tehtud hõigetega üritasid katkestada. Sooäär rääkis armastuse olulisusest ja abielureferendumist. Ta laitis maha abielureferendumi idee ja viitas, et Eestis on palju olulisemaid probleeme.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas palus Sooäärel korduvalt kõne lõpetada ning ühel hetktel muutus Sooääre mikrofon tummaks. Ametivande andmise ajaks heli taastus.

Sooäär tõi oma sõnavõtus välja, et Eestis on olulisemateks probleemideks vaesuses elavad pered, majanduse taastamine, sotsiaalhoolekanne ja ka kultuuriküsimused. "Kas pole kummaline, et kogu Eesti seadusandluses pole kordagi sõna armastus," ütles Sooäär oma avalduses. 

Ta lisas, et Eestis on liiga vähe armastust, mis peaks olema riiki ja ühiskonda edasiviiv jõud. "Ma tänan muide ka EKRE-t, ma armastan EKRE-t, nad on samuti Eesti inimesed. Milles on nemad süüdi, et osa meie rahvast on minevikku maha unustatud ja mõned liidrid on neile sellise pildi reaalsusest maalinud, nagu see neile kasulik on," ütles Sooäär.

Kui riigikogu esimees palus Sooäärel juba mitmendat korda kõne lõpetada, uuris Sooäär, kas ta viiakse kõnepuldist vägisi minema.

"Kas tuuakse politsei ja viiakse mind siit ära, kas see on lahendus?" küsis Sooäär üsna emotsionaalseks muutunud parlamendisaalis.

Pärast Sooääre ametivande andmist teatas EKRE saadik Kalle Grünthal, et enne ametivande asumist poleks tohtinud Sooäär poliitilist avaldust teha, sest riigikogu liikmeks sai ta alles ametivande järel. 

Sooääre riigikogu liikmeks asumine tähendab seda, et koalitsioonil läheb abielureferendumi temaatikaga veelgi keerukamaks, sest Sooäär andis mõista, et tema selle korraldamist ei toeta. Varasemalt on ka mitmed Isamaa saadikud avaldanud sarnast seisukohta.

Sooäär pääses riigikogusse pärast Kalev Kallo parlamendist lahkumist. Imre Sooäär kandideeris viimastel riigikogu valimistel parteituna Keskerakonna ridades Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Ta sai 349 häält ja riigikogusse otse ei pääsenud.

Varem on Sooäär kuulunud pikalt Reformierakonda (2006-2018), aga enne seda ka Res Publicasse (2002-2006).

Enne riigikogu töötas Sooäär välisministeeriumis äridiplomaatia büroo nõunikuna.