"Välisilm": Bideni Hiina-poliitika ei saa erinema palju Trumpi omast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/Reuters

Maailm jälgib endiselt hoolega, kuidas USA president Donald Trump oma valimiskaotusega toime tuleb. Samas on aeg vaadata juba ette, kuidas valitud president Joe Biden saab hakkama näiteks Hiina küsimusega.

1970. aastate alguses leidis toonane USA president Richard Nixon, et Hiinat ei ole enam võimalik eirata ja ameeriklased peaksid üritama suhteid parandada. Pool sajandit hiljem on Washingtonis mõistetud, et Pekingi poliitilist suunda pole suudetud muuta ja kahe riigi vastasseis on järk-järgult kasvanud.

Mõttekoja Council on Foreign Relations analüütik Elizabeth Economy sõnul ei pea USA Hiinat nüüd ainult majanduslikuks konkurendiks, vaid ka strateegiliseks ja isegi ideoloogiliseks proovikiviks. "Rindejooned on tõmmatud ja need on muutunud tugevamaks," lausus ta.

Washingtonis tundub olevat ühine seisukoht, et valitud president Joe Biden ei saa Hiina puhul edasi minna sealt, kus Barack Obama neli aastat tagasi lõpetas. Olukord on lihtsalt niivõrd palju muutunud.

"Tavapoliitika on oluliselt agressiivsem, mida võib kirjeldada kolme sõnaga: võistle, ohjelda ja heiduta. Biden on nimetanud Hiina juhte kõrilõikajateks. Ta on andnud märku, et jätkab eelmainitud kolme poliitikaga. Ma arvan, et ta vaated on muutunud, mida võib osaliselt seostada teda ümbritsevate inimestega. Ma arvan, et see on poliitiline reaalsus. Ma arvan, et ta teab, et vastasel juhul ründaksid teda nii vabariiklased kui ka rahvusliku julgeoleku sõjakad kaitsjad tema enda erakonnas," rääkis mõttekoja Council on Foreign Relations analüütik Adam Segal.

Axiose Hiina uudiskirja toimetaja Bethany Allen-Ebrahimiani sõnul näitab see, et Trumpi administratsioon on õigesti tuvastanud paljud probleemid, millega Bideni administratsioon nõustub. "Näiteks Hiina aina suurem domineerimine tehisintellekti, 5G ja teiste arenenud tehnoloogiatega seotud valdkondades," märkis ta.

Vaatamata sellele muretsevad mõned Aasia riigid, et Biden võib võtta Hiina suhtes pehmema hoiaku. Näiteks on Trump äärmiselt populaarne Taiwanis, mida Hiina peab enda territooriumiks. Nelja aasta jooksul on Trumpi administratsioon tugevdanud Taiwaniga diplomaatilisi sidemeid ja toetanud neid ka sõjaliselt.

"Relvamüük Taiwani on olnud jõuline. Trumpi administratsioon muutis senist praktikat, et relvamüük toimus ainult kord aastas. Nüüd võib see olla pidev. Trumpi administratsioonil on olnud päris head suhted Jaapani, Vietnami ja Austraaliaga, võib-olla vähem Lõuna-Koreaga, aga ma arvan, et Bideni administratsioon soovib Aasia partneritele kinnitada, et meie pühendumus piirkonnale on jätkuvalt tugev ja me ei muuda oma Hiina poliitikat," lausus Elizabeth Economy.

Allen Ebrahimiani hinnangul on Trumpi administratsioon suutnud Hiinat päriselt karistada, mitte ainult teinud kaunisõnalisi avaldusi. "Selle parimaks näiteks on sanktsioonide kehtestamine Xinjiangi tootmis- ja ehituskorpusele, mis muutis mu kolmeks päevaks sõnatuks," ütles ta.

Analüütikud arvavad, et on äärmiselt tõenäoline, et Biden jätkab nii mõnegi poliitikaga, mida Trumpi administratsiooni on vedanud. Biden on juba öelnud, et ta ei kavatse kohe eemaldada Hiina kaupadele kehtestatud tariife ega lahkuda kahe riigi vahelisest esimese faasi kaubandusleppest. Samuti ei pruugi muutusi tulla Lõuna-Hiina mere territoriaalvaidlustega seoses.

"Nad jätkavad navigatsioonivabaduse operatsioonidega. Tõenäoliselt üritatakse teha rohkem sõjaväeõppuseid ja jagada informatsiooni, eelkõige seoses sensorvõimekusega. Osadel ASEAN-i riikidel puudub võimekus Hiina aluste pidevaks jälgimiseks, nii et kindlasti on teatud soov neid tehnoloogiaid jagada," märkis Segal.

Hongkongi julgeolekuseadusest rääkides rõhutavad analüütikud, et on vähetõenäoline, et Hiina kavatseb poliitilist survet vähendada. Seetõttu ei anna USA Hongkongile tagasi ka eristaatust.

"Xi Jinpingi eriti ei huvita, mida USA, Suurbritannia või mõni rahvusvaheline organ üritab Hongkongiga seoses teha," nentis Economy.

Segali hinnangul on olukord päris nutune. "Ma arvan, et Bideni administratsioon võib astuda järgmise sammu ja kasutada Magnitski seadust või teisi võimalusi, et kehtestada sanktsioone inimestele, kes nende arvates juhivad Hongkongi demokraatiaaktivistide tagakiusamist ja süüdimõistmist. Ma arvan, et see on ainus järelejäänud vahend," lausus ta.

Nii nagu Trump peab ka Biden leidma viise, kuidas takistada Hiina mõjutustegevust kogu maailmas. Tõenäoliselt jätkatakse teiste riikide survestamisega, et need ei kasutaks Hiina telekommunikatsioonifirma Huawei tehnoloogiat oma 5G võrkude rajamisel.

"Samal ajal üritatakse leida Euroopa liitlastega 5G vallas suuremat konsensust. Trumpi administratsioon on olnud selles osas üsna karmikäeline ja ei ähvardanud luureinfo jagamise lõpetamisega, kui Huawei lastakse oma võrkudele ligi," märkis Allen-Ebrahimiani.

"Palju on räägitud sellest, et president Biden korraldab demokraatia tippkohtumise ja ma arvan, et see on muusika eurooplaste kõrvadele, kes on oodanud presidenti, kes keskenduks rohkem mitmepoolsele koostööle ja oleks huvitatud eurooplastega suhtlemisest," ütles Economy.

Economy sõnul on aga selge, et USA ei saa Hiinaga täielikult vastanduda ja teatud valdkondades tuleb püüelda koostöö poole. "Ülemaailmsete väljakutsetega seoses, nagu pandeemia või kliimamuutus, üritatakse Hiinaga rääkida. Tõenäoliselt, et tõugata Hiinat rohkem tegema," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: