Tegemist oli Bideni ja Xi esimese telefonikõnega pärast USA liidri ametisseastumist 20. jaanuaril. Biden edastas samas hiinlastele oma "tervitused ja head soovid" uusaastapidustuste puhul.

"Biden võttis telefonikõne käigus jutuks Hiina survestava ja ebaõiglase majandustegevuse. Samuti väljendas ta sügavat muret seoses Hongkongi meeleavalduste mahasurumisega ja inimõiguste rikkumiste pärast Xinjiangis. Kõneldi ka Hiina üha jõulisemast tegevusest regioonis ja seda ka Taiwani suhtes," edastati avalduses.

Biden ütles pühapäeval uudistekanalis CBS eetrisse läinud intervjuus, et ei ole pärast ametisseasumist Hiina liidri Xi Jinpingiga rääkinud. 

"Ta on väga sitke. Tal ei ole – ja ma ei kritiseeri, vaid tõden reaalsust – tema kehas ei ole seda demokraatlikku, väikest D-luud," naljatas Biden.

Biden hoiatas enne seda karmisõnalises avalduses suureneva autoritaarsuse eest Hiinas ja Venemaal.

USA mereväe teatel sõitis veebruari alguspäevil läbi Taiwani väina esimene Ameerika sõjalaev pärast president Bideni ametisseastumist. Arleigh Burke klassi raketihävitaja tegi rutiinse läbisõidu väinast, mis eraldab Taiwani Mandri-Hiinast.

Ühendriikide sõjalaevad teevad piirkonnas aeg-ajalt navigatsiooniõppusi, millele Hiina reageerib harilikult vihaselt, sest peab Taiwani oma territooriumi osaks.

Peking näeb väina läbivates laevades oma suveräänsuse rikkujaid, USA ja paljude teiste riikide silmis on see veetee aga osa kõigile avatud rahvusvahelistest vetest.

Pekingit survestas ka Blinken

USA välisminister Antony Blinken kritiseeris äsjases telefonivestluses Hiina tippametnikuga Pekingit samuti selle eest, kuidas see kohtleb uiguure, tiibetlasi ja Hongkongi. 

"Ma ütlesin selgelt välja, et USA kaitseb meie rahvuslikke huve, seisab demokraatlike väärtuste eest ja peab Pekingit vastutavaks rahvusvahelise süsteemi rikkumiste eest," kirjutas Blinken Twitteris pärast jutuajamist riiginõuniku ja endise välisministri Yang Jiechiga.

Blinken lausus Yangile, et "Ühendriigid seisavad ka edaspidi inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest, sealhulgas Xinjiangis, Tiibetis ja Hongkongis".

Blinken olevat ühtlasi survestanud Hiinat ühinema Myanmari sõjaväelise riigipöörde rahvusvahelise hukkamõistuga. 

USA välisametkonna juhi sõnul ütles Blinken, et Ühendriigid peavad Pekingit vastutavaks ka selle sammude eest India ja Vaikse ookeani piirkonna, sealhulgas Taiwani väina stabiilsuse ohustamisel ja reeglitepõhise maailmakorra õõnestamisel. 

Oma ametissekinnitamise eelsel kuulamisel senatis ütles Blinken, et jätkab Hiina suhtes endise presidendi Donald Trumpi karmi liini. 

Biden käskis Pentagonil moodustada Hiina rakkerühm

Biden teatas kolmapäeval, et andis kaitseministeeriumile käsu spetsiaalse Hiina rakkerühma moodustamiseks ja käskis Pentagonil ühtlasi viivitamatult läbi vaadata strateegiline lähenemine Pekingist lähtuvatele väljakutsetele.

Biden andis uuele rakkerühmale hinnangu andmiseks neli kuud.

"Et saaksime välja kujundada kindla tee Hiinaga seotud küsimustes, mis nõuavad kogu valitsuse pingutusi," sõnas Biden.

Biden on prognoosinud, et USA rivaalitsemine Hiinaga võtab eelkõige "äärmise konkurentsi" vormi, mitte ei kasva üle konfliktiks kahe suurvõimu vahel.