Kiik: valitsus ei tohi piirangutega üle reageerida
Iga riik peab koroonapandeemias langetama ise otsused ning Eesti on piirangute kehtestamisel seni muu Euroopaga võrreldes teinud õigeid otsuseid, ütles "Esimeses stuudios" sotsiaalminister Tanel Kiik.
Kiik märkis, et pandeemia tingimustes ei tohiks mõtlematult kopeerida teiste riikide praktikat ning kehtestada karme piiranguid, eriti, kui on näha, et need edu koroonaviiruse leviku piiramisel kaasa ei too.
"Me näeme karmide piirangutega riike, kus ei ole (nakatumise) langust näha; me näeme leebemate piirangutega riike, nagu Eesti, mis Euroopa mõttes on väga heas seisus," lausus Kiik.
Kiik tõi näiteks Leedu, kus kuu aega tagasi kehtestatud üldkarantiin pole edu toonud, pigem on olukord muutunud hullemaks. "Peamine mure on see, palju neid meetmeid täidetakse. Leedu kehtestas karantiini kuu aega tagasi ja näitajad on 2,5 korda kasvanud. Miks me eeldame, et Eestis, kui kehtestame karmid meetmed, paneme kõik lauskinni, siis inimesed hakkavad eufoorias seda järgima. Meil pole mõtet teha piiranguid piirangute pärast. Meil pole mõtet hakata vaatama, kui palju keegi õues jooksmas käib või jalutamas, mida paljud Euroopa riigid on teinud. Minu arvates on Eesti õigel teel," rääkis Kiik.
Uued otsused sel nädalal
Teadusnõukoda soovitas sel nädalal valitsusel kehtestada Ida-Virumaal rangemad piirangud, sest piirkonna nakatumisnäitaja on tuhande juures ning selgelt kõrgem kui mujal Eestis. Kiige sõnul on nõukoja ettepanek valitsuse laual, kuid otsuseid veel langetatud pole, sest piiranguid ei saa otsustada pelgalt tervisenäitajate pealt.
"Nädala teine pool toob selgust, millised meetmed kehtestame, millised jätame kehtestamata. /.../ Valitsus on seni 10 otsusest üheksa langetanud teadusnõukojaga ühte jalga astudes, ja võimalik, et langetab ka need, aga me peame vaatama kogu ülejäänud pilti. Me ei saa pelgalt tervisenäitajatest lähtuda," märkis Kiik.
Kiik lisas, et selleks peab siiski valmis olema, et karmimad piirangud tulevad, sest lisaks Ida-Virumaa ja Harjumaa keerulisele seisule on nakatumine tõusmas ka Tartumaal.
"Peame olema valmis, et järk-järgult tuleb piiranguid nii piirkondades kui üle Eesti kehtestada, aga meil pole olnud tahtmist üle reageerida, riiki lauskinni panna, väga valusalt ühiskonda ja majandust lüüa olukorras, kus meil on niigi 20 000 töötut rohkem kui kevadel," lausus Kiik.
Kiige sõnul pole ka teadlased ühel meelel, kas rangemad piirangud on õige lahendus viiruse leviku tõkestamiseks. "See koolkond oli ka kevadel, kes tahtis laussulgemist. Valitsus peab jääma kahe jalaga maa peale, tegema mõistlikke otsuseid, mitte üle reageerima, mitte ohtu alahindama. Teadlastel on omavahelgi eriarvamused. Meil on palju inimesi, palju arvamusi, on radikaalsemaid, on leebemaid," rääkis Kiik.
Kaaluti ka tasulist vaktsineerimist
Suurbritannias algas teisipäeval elanikkonna massvaktsineerimine, Eestis ja mujal Euroopa Liidus peaks vaktsineerimine algama uuel aastal.
Kiige sõnul piisab pandeemia taltsutamiseks sellest, kui Eestis laseb end vaktsineerida 60 kuni 70 protsenti elanikkonnast. Vaktsineerimine on tasuta, kuid see ei olnud koalitsioonis sugugi algusest peale üksmeelne otsus, märkis Kiik.
"Valitsuses oli debatt, kas peaks olema tasuline või tasuta vaktsineerimine," ütles Kiik.
Eestis saavad praeguste plaanide järgi kõik elanikud 2021. aastal lasta end tasuta vaktsineerida, aasta hiljem saavad tasuta end vaktsineerida tõenäoliselt vaid riskirühmadesse kuuluvad elanikud.
Toimetaja: Marko Tooming