Valitsus uuendas riigiteede pika plaani: neljarajalised maanteed tulevad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kose-Võõbu neljarajaline maantee
Kose-Võõbu neljarajaline maantee Autor/allikas: Maanteeamet

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil selle kümnendi uuendatud riigiteede teehoiukava. Võrreldes 2020-2030 teehoiukavaga, suureneb 2021. aastal teehoiu rahastus 48 miljoni euro ning 2022. aastal ligi 21 miljoni euro võrra.

Riigiteede teehoiukava 2021-2030 näeb suurte eesmärkidena Tallinnast Tartu ja Pärnu viivate maanteede täielikult neljarajaliseks ehitamist, Narva suund peaks valmima 2038. aastaks. Samuti on 2030. aastaks plaan muuta kõik riigi kruusateed, mida läbib keskmiselt ühes päevas üle 50 auto, tolmuvabaks.

Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunas põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks ja projekteerimiseks on valitsus tulevaks neljaks aastaks kavandanud kokku 220,9 miljonit eurot. "Järgmine aasta on ehituses üle 40 kilomeetri neljarajalisi teid, millest üle viie kilomeetri saab ka hiljemalt aasta lõpuks avatud liiklusele. Ohutumad teed ning lühem ajaline vahemaa aitab maapiirkondi muuta atraktiivsemaks elamiskohaks ning loob ka soodsama ettevõtluskeskkonna," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE). 

Aasa sõnul on selle ja järgmise aasta investeeringud teedesse kasvanud, tulenevalt tervise- ja majanduskriisist. "Erasektori tellimuste maht on selle aastaga märgatavalt langenud, mistõttu pidi ja peab ka edaspidi suurenema riigi roll ehitusturul. Saame lisaks ühe sektori toetamisele kiirendada oluliste teede korrastamist ning ohutumate teede väljaehitamist," ütles Aas. 

Sel aastal suunas valitsus kruusateedele katete ehitamiseks kokku 20,5 miljonit eurot, millest viis miljonit eurot eraldati täiendavalt 2020. aasta lisaeelarvega. Kokku ehitas riik sel aastal kruusateedele katteid 200 kilomeetri ulatuses. 2021. aastaks on kruusateedele katete ehitamiseks kavandatud 19,7 miljonit eurot.

Kohalikele omavalitsustele kuuluvaid teid toetab valitsus kahel viisil- valemipõhise ning juhtumipõhise toetusega. Järgmisel neljal aastal saavad KOV-id valemipõhiselt 29,3 miljonit eurot iga aasta. Sel aasta oli see summa praktiliselt kahekordne - omavalitsused said valemipõhist toetust kokku 59,3 miljonit eurot, ehk 30 miljonit eurot rohkem, leevendamaks eriolukorrast tingitud negatiivseid mõjusid.

Juhtumipõhist investeeringutoetust eraldati aastatel 2018-2019 kokku 15 miljonit eurot. "Sel aastal nägime seda lahendust hea võimalusena ehitusturu turgutamiseks ning kokku andsime juhtumipõhist toetust 21,1 mln eurot. Järgmisel aastal toetame sama lahendusega kohalikke teid kuni 20 mln euroga," lisas Aas.

2021. aasta tähtsamad riigimaanteede ehitusobjektid:

·        Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarajaline tee;

·        Tallinna-Tartu maantee Kärevere-Kardla neljarajaline tee;

·        Tallinna ringtee Kanama-Valingu neljarajaline tee;

·        Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vaheline neljarajaline tee;

·        Narva maantee Väo sõlm;

·        Sillamäel Pavlovi tänava ja Viivikonna maantee eritasandiline ristmik;

·        Tartu ümbersõidu Riia eritasandilise ristmik;

·        Saue ja Topi sõlme ühendustee.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: