Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Koroonaviirusega võitlemiseks on vaja konkreetset plaani, mida praegu aga riigil pole, ütles pühapäeval "Vikerhommikus" endine terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik.

Praegu Tallinna linnavalitsuses koroonaviiruse epidemioloogiliste ennetusmeetmete koordinaatorina töötava Ester Öpiku sõnul polnud tal terviseametis töötades alati selgust, milline on valitsuse plaan koroonaviiruse leviku piiramiseks.

"Isegi terviseametis veel töötades ei olnud mul alati selgust – võib-olla olin ise jätnud midagi kahe silma vahele –, et mis on meie suurem ja pikem plaan. See on oluline ja seda vajavad nii partnerid kui inimesed," rääkis Öpik ja tõi näiteks hiljutise segaduse koolide sulgemise ümber.

"Võtame kas või koolide tegevuse otsuse – see puudutab väga palju õpilasi, väga palju peresid, töötavaid inimesi. Seal, kui ei ole tegu just äkksündmusega, saaks paremini planeerida ja ette inimestega jagada," nentis Öpik.

Öpiku sõnul saaks riigijuhid koroonaga võitluses nende käsutuses olevate andmete pealt teha palju pikaajalisemaid plaane, kui seni on tehtud.

"Loomulikult, kriis ei oleks kriis, kui me teaks, mis meid ees ootab, aga selleks ongi vaja teha üldine plaan erinevate stsenaariumitega: kuidas me reageerime, kui olukord on üks, teine või kolmas. Selles osas toetan ma vaadet, et me ei saa (teha plaane) ajalooliste andmete pealt ehk nende andmete pealt, mis meil igal hommikul lauale tekivad. Need on vähemalt paar päeva juba vanad, sest nakatunute proovid on võetud mitu päeva tagasi. Me peame suutma ette näha vähemalt kahe nädala kui mitte kuu aja vaadet juhtimistasandil," rääkis Öpik.

"Juhtimise tasandil on oluline näha asju ette, ja ka mina olen toetanud vaadet, et peab olema plaan. Kriisiplaanid on teatud tasandil olemas paljudel ka enne kriisi teket, aga ka kriisis peab meil olema vaade sellele, mis meid ees ootab," lisas ta.

Öpiku sõnul jätab soovida ka valitsuse kommunikatsioon. "Minule isiklikult ja ametnikuna tundub, et kriisiolukorras on kõige olulisem sõnumite selgus ja kuidas erinevad asutused ja inimesed mõistavad seda, mis toimub. Tuleb aru saada, mis on olukord ja kuidas me edasi läheme," lausus Öpik.

Koolide jaoks peaks juba olemas olema ka kevadine plaan

Öpik märkis, et suureks abiks oleks riigijuhtide parem planeerimisoskus ka otsustamisel, mis saab peale talvise koolivaheaja lõppu ehk 10. jaanuaril.

"Tallinnas lõppes koolijuhtidega arutelu selles faasis, et hea küll, nüüd me teame, kuidas järgmise nädala osas toimetame, aga mis saab järgmisel aastal? Ja mitte ainult 10. jaanuaril, kui lõppeb vaheaeg, vaid kogu kevade periood tuleks läbi mõelda juba nüüd," lausus Öpik.

Öpiku hinnangul ei saa riik lubada tekkida olukorral, kus laste haridus jääb pandeemia tõttu lünklikuks.

"Hariduse võimaldamine lastele on strateegiliselt pikas perspektiivis väga oluline küsimus. Me ei saa lubada väga suuri tagasilööke aasta ringi. Me ei tea, mis järgmise aastad toovad. Sellepärast oleks vaja läbi mõelda, kuidas õpitulemused saavutada, vaatamata selle, et loodus teeb omi trikke. Kuidas me selle keskel toimetame targalt nii, et me saaksime ka omad eesmärgid saavutatud. Ma ei julge öelda, et vaheaegade või õpiperioodidega kombineerimine võiks siin olla võluvits, aga miks mitte. Me saame mõelda, et kui viirus tõmbub tagasi, ehk see on siis meie võimalus teha midagi kontaktset, mida ilma kontaktita ei saa," rääkis Öpik.

"Loomulikult, iga plaan on ka selleks, et seda ümber hinnata ja midagi teistmoodi teha, aga meil on vähemalt mingi plaan, me saame seda inimestele selgitada, õpilased teavad ohtudest, lapsevanemad saavad paremini planeerida," lisas Öpik.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Brent Pere

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: