Lutsari sõnul oli koolide ja laste huviringide sulgemise eesmärk vähendada inimeste ringlust ja läbikäimist, kuid koolid tuleks esimesel võimalusel siiski avada.

"Teadusnõukoda ja terviseamet töötavad, et kuidas saaks koole lahti teha. Õnnetus on, et koolide kinnipaneku teadmine põhineb gripipuhangutel 1940ndatest aastatest USA-st. See on vana teadmine, aga gripi korral töötas," rääkis Lutsar, ja lisas, et väga häid andmeid selle kohta, kas koolide sulgemine vähendab ka koroonaviiruse levikut, pole käesoleva pandeemia käigus juurde saadud.

Saatejuht Johannes Tralla küsimusele, kas koolide sulgemine üle Eesti, kaasaarvatud kohtades, kus koroonaviiruse levikuga probleeme pole olnud, oli ikka põhjendatud, vastas Lutsar, et ega see kõige parem mõte ei olnud.

"Aga otsus on tehtud, nüüd peaks vaatama, kuidas koolid kiiresti lahti teha. Selle peale, kas oli õige või vale otsus, pole mõtet aega kulutada, peaks mõtlema, et kuidas koolid lahti teha; mis on meetmed, mida peaks kasutusele võtma ja mida mitte. Mina seda soovitust (koolide sulgemine - toim.) ei andnud, aga oleme ausad, ma olin sellega nõus. Küünte ja hammastega vastu ei olnud," lausus Lutsar.

Riigi lukkupanekuks pole veel aeg käes

Ajal, mil paljud Euroopa riigid, sealhulgas Leedu, on otsustanud pandeemia murdmiseks karmid liikumispiirangud kehtestada, on Eesti nende riikide hulgas, kus seda teed pole mindud. Lutsari sõnul pole olukord Eestis nii hull, et lukkukeeramisele peaks veel mõtlema, kuid samas pole selline stsenaarium välistatud.

"Praegu ei ole veel selleks aeg. Jah, nakatunute ja haiglas olijate arv suureneb, aga me ei saa vaadata pelgalt seda numbrit. Number 500 (nakatunut 100 000 inimese kohta) võib tunduda hirmus, aga me peame vaatama, mis seal taga on. /.../ Ennekõike vaatan, kuidas tõus on – kas väga kiire. Jah, iga nädal on olnud natuke rohkem kui eelmisel, ka sel nädalal. Teine asi on see, missugune on haiglate täituvus. Kuskil 350 kuni 400 (COVID-haiget) Eesti haiglate peale on kannatatav, aga sealt edasi... Ega ma ei saa öelda, et me ei kehtesta kunagi karmimaid piiranguid," rääkis Lutsar.

Lutsar tõi välja, et novembri alguses karmid liikumispiirangud kehtestanud riikides pole see loodetud tulemust toonud. "Kontakte saab vähendada ka ilma selleta, et politsei seisab koduukse peal ja valvab, et te sealt välja ei tule. Kontakte saab vähendada ka ilma väga rangete meetmeteta. Riigi lukkupanekut on paljud riigid teinud ja seda on teha väga kerge, aga proovige teda lahti teha," lausus Lutsar.

Vaktsineerimine valutuim tee karjaimmuunsuseni

Lutsar märkis, et tema hinnangul on kõige kiirem väljumine pandeemiast võimalik ainult vaktsiini abil.

"Ma ei näe, et kiiret väljapääsu oleks ilma vaktsiinita. Jah, on võimalik haigus läbi põdeda, see võtab aastaid. Kindlasti on sellel teekonnal ohvrid. Mina näen, et vaktsiini kasu ületab ka kõigi kõrvalnähtudega kahju," lausus ta.

Lutsari sõnul oleks esimene samm elu normaliseerimise poole see, kui 40 protsendil elanikkonnast on antikehad tekkinud kas vaktsineerimisega või haiguse läbipõdemisega. "Karjaimmuunsuse tekkeks peaks olema 70 kuni 75 protsenti vaktsineeritud. 20 protsenti (elanikkonnast) on lapsi, kelle võime maha arvutada, sest neile järgmine aasta kindlasti vaktsiini ei tule. Võite siis ise arvutada, kui paljud peavad end vaktsineerima," rääkis Lutsar.

"Lõpuks peab karjaimmuunsus tekkima, aga loomulikul teel on see liiga valulik. Loodan, et see tekib vaktsiinide turule tulekuga, see on kõige ohutum tee," ütles Lutsar.