Müller: riigieelarve puudujääk püsib pikalt ka peale 2022. aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti 2020. aasta majanduskasv tuleb miinusmärgiga, kuid pilt on siiski parem, kui kevadise esimese laine ajal võis karta, ütles Eesti Panga president Madis Müller. Harjumuspärasele kasvutrendile jõuab Eesti majandus prognoosi baasstsenaariumi järgi 2022. aastal.

"Eestis meie elu ja majandust mõjutasid viirus ja piirangud vähem kui Euroopa riike keskmiselt. Sihtturgudel põhjapoolsetes Euroopa riikides läks ka paremini," selgitas Müller usutluses "Terevisioonis" Katrin Viirpalule.

Müller möönis, et viiruse teisest lainest ja uutest piirangutest tulenevalt on lähikuud üsna keerulised, kuid lisas, et taastumine peaks olema kiire.

"Suvel nägime, kui kiiresti Eesti ettevõtted ja majanduselu üldse suutis viiruse taandudes taastuda," märkis keskpanga juht. "Erinevatel tegevusaladel on seis erinev. Näiteks turismiettevõtetel on piirangute tõttu raske."

Müller ütles kolmapäeval Eesti Panga majandusprognoosi tutvustades, et valitsuse toetused peabki suunama valdkondadesse ja piirkondadesse, mis on piirangutega enim kannatanud. Samuti soovitas Eesti Pank eelistada KredExi või MES-i kaudu raha laenamisele riiklike käenuste pakkumist.

Töötuse kasv madalapalgaliste hulgas

2021. aasta esimesel poolel tööpuudus veel Eesti Panga prognoosi järgi kasvab, aga kui vaktsiin siia jõuab, siis võiks see peatuda ja piirangute kadudes ka majandus taastuma hakata.

"Keskmine palk isegi sel aastal ei vähene," rääkis Müller. "Eesti inimeste elu lähiaastatel jätkuvalt läheb paremaks ja sissetulekud kasvavad."

Kuigi Eesti majandus kahanes muu Euroopaga võrreldes pigem vähem, siis tööpuudus kasv oli suurimate seas. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik selgitas seda sellega, et ühelt poolt võimaldavad Eestis seadused töötajat lihtsamini koondada, teiseks said piirangute pihta tööjõumahukamad sektorid: turism, sealhulgas hotellindus ja toitlustus, ning ka meelelahutus. Kui madalapalgalisi töökohti on palju kadunud, siis spetsialiste on Eestis ka praegu keeruline leida, märkis Kaasik.

Kaasiku sõnul lisab optimismi küsitlus, mille järgi on Eesti ettevõtjate pessimism tuleviku ees taandunud ning töötajaskonda vähendada ei soovita, pigem mõeldakse juurde palkamise peale. "Suur koondamislainet me seega tulemas ei näe," nentis Kaasik.

Eelarvepuudujääk võib sundida riiki laenamist jätkama

Majandust aitab jalule tõusta ka pankade poolt palutavad soodsad laenutingimused ja ajalooliselt madalas seisus jätkav euribor. Kaasiku sõnul prognoositakse ülimadalat euribori vähemalt järgmiseks kolmeks aastaks.

Järgmisel aastal annab Eesti majandusele ajutiselt hoogu juurde teisest pensionisambast välja võetav raha. Kaasiku sõnul pole Eesti Pangal head infot, kui paljud inimesed kavatsevad oma pikaajalised säästud teisest sambast välja võtta, ühe vanema uuringu järgi võib see osakaal olla 25 protsenti ning tegu on eelkõige väiksemate säästudega inimestega. Kaasik märkis, et see tähendaks umbes 650 miljonit euro kasutamist järgmiste aastate jooksul ning see tähendab ka tõuget majanduskasvule, eelkõige tarbimise suurenemise tõttu.

Müller märkis, et valitsus peaks hoiduma teise pensionisamba kaotamisest laekuva maksutulu arvel riigi püsikulude suurendamisest. Riik peaks tema sõnul 2022. aastal pigem keskenduma tulude ja kulude tasakaalu saamisele, mis kriisimeetmetega on tugevalt paigast löödud. Prognoosiperioodi ehk aastani 2023 on riigieelarve püsivalt puudujäägis.

"2022. aastaks võiks meie baasstsenaariumi järgi jõuda Eesti majandus tagasi oma jõukohase tasemeni, naasta pikaajalisele kasvutrendile. Siis oleks mõistlik riigil tulud ja kulud tasakaalu saada, et puuduks vajadus võlga võtta ja kulusid suurendada," märkis Müller, kelle sõnul võib riigi eelarvestrateegia järgi prognoosida, et eelarve puudujääk püsib pikalt ka pärast 2022. aastat.

"Meile tundub, et pigem on tekkimas mure, et eelarve puudujääk on tekitamas püsiva ebakõla kulude-tulude vahel. See tähendab, et riik on sunnitud võlga suurendama ka siis, kui majandus on taastunud. Kui me ei taha, et püsivalt riigivõlg suureneks, on vaja maksukoormust suurendada või kulutusi vähendada," lausus Müller.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: