Eelmisel nädalal loetles Eesti Pank oma värskes majandusprognoosis üles rida ohte, mis järgmisel aastal Eesti majanduse kohal laiutavad. Üheks suureks riskiks on tööpuuduse kasv, mida peaks aitama leevendada valitsuse erinevad kriisimeetmed ning Euroopa Liidu rahastatavad projektid. Samas märkis keskpank, et ettevõtete toetamiseks mõeldud KredExi meetmed pole kuigi suurt rakendust leidnud.

Seetõttu oli üllatav eelmise nädala teises pooles avalikuks saanud info, et Cleveroni järgmiseks aastaks plaanitud suurinvesteering uute pakiautomaatide võrgu rajamisse on jäänud KredExis ja valitsuses toppama.

Cleveron plaanib investeerida 30 miljonit eurot, et rajada Eestisse 20 000 pakiautomaadist koosnev võrk, mida saaksid kasutada kõik turuosalised oma kauba klientini viimiseks. Idee teostamiseks küsiti tuge KredExist.

Senistega võrreldes on Cleveroni plaanitaval ketil mitmeid uuendusi. Esiteks tuleksid need pakiautomaadid ka kortermajade, kontorite, külakeskuste või eramute juurde ehk võrk oleks senisest oluliselt hajutatum. Enam ei peaks inimesed pakkidele järele minemiseks tegema põiget kaubanduskeskustesse, kus peamiselt praegu pakiautomaadid asuvad.

Teine erinevus on see, et uutesse pakiautomaatidesse on võimalik hakata tellima toidukaupa. Või saavad inimesed eramute juurde rajatavatesse automaatidesse jätta oma tühja taara. Pakiautomaadi rendikulu jääks alla kümme euro kuus ehk hinnalävi oleks madal.

Valitsuse vastuseis Cleveroni plaanile on imelik, sest just selliseid projekte peab riik praeguses kriisis toetama. Tuleb arvestada, et KredExi tugi pole tagastamatu abi, vaid soodsal tingimusel antav laen. Cleveroni laenutaotluse kohta otsuse tegemine võiks Eestile, sh ka valitsusele, kasulik olla päris mitmes plaanis.

Näiteks korjaks see argumendid käest neil, kes süüdistavad praegust valitsust eelmisesse sajandisse kinnijäämises. Seni on valitsus ettevõtjaid suuremate summadega toetades paistnud silma, et eelistatud on n-ö vana majanduse ärisid. Olgu selleks Tallinna kesklinnas laiutav Porto Franco kinnisvaraarendus või Läänemerel valitsev Tallink või Ida-Virumaal põlevkivi väärindav Kiviõli Keemiatööstus.

Pakiautomaadid on selgelt 21. sajand ja teisalt siiski midagi, mida saab ka käega katsuda. Kui see peaks olema põhjus, miks näiteks Bolt kevadel riigi toe saajana läbi ei läinud. Cleveron ja Bolt on mõlemad ettevõtted, millel on väga suur kasvupotentsiaal, need on arvestatavad töökohtade loojad ning tegutsevad paljudel erinevatel turgudel.

Nüüd ongi valitsusel võimalik oma kevadine viga parandada ja näidata, et lisaks vanale majandusele on nad valmis ulatama abikäe uue majanduse ettevõtetele, mille arendustegevus on laia mõjuga.

Cleveroni toetamisel otsustamise kiiruse eest valitsus enam plusse teenida muidugi ei saa, need tänusõnad jäägu Porto Franco arendajate öelda, aga sellegipoolest oleks n-ö riigi logo projektil, millel Eestis läbikatsetatuna on head eeldused lennata ka teistes riikides.

See oleks ka üks tõhus koroonameede, muidugi alles siis, kui pakke juba võtmas käia saaks. Kui koroona ükskord seljatatud, tuleb kasu lihtsalt sellest, et inimene ise ei sõida iga asja järele, vaid need tulevad talle paki kaupa ise poolele teele või ka päris koju vastu. See on ökonoomsem.

Lisaks on pakiautomaatide keti rajamine keskkonda soosiv ehk aitab kaasa rohepöördele, mis on Euroopa Liidu üks olulisemaid eesmärke lähiaastatel.

Pakiautomaatide jõudmine väiksemasse kohta aga võib olla kohalikku elu muutev sündmus ajal, mil palju muid teenuseid on elanikest järjest kaugemale kolinud.

Valitsust võib otsustamisel kammitseda see, et pakiautomaatide äris on kõrvuni sees riigifirma Omniva, mille äriseis on praegu, osalt tänu sellele samale pakiärile, keeruline. Kuna Cleveroni pakiautomaatide kasutus oleks kõigile vaba, siis muudab see oluliselt konkurentsiolukorda ning see ei pruugi olla Omnivale kasulik.

Selline lähenemine oleks aga valitsuse seisukohast lühinägelik, sest ühe ettevõtte ärihuvide kaitsmise asemel peab valitsuse eesmärk olema konkurentsi soodustamine.

Uue põlvkonna pakiautomaadid ei muuda konkurentsiolukorda mitte ainult pakiautomaatide äris vaid kaubanduses laiemalt. Näiteks tekib väiketootjatel või põllumeestel täiendav võimalus enda kauba müümisel. Kui e-poe kõrvale on korralik pakiautomaatide võrk, mis aitab väiketootjal oma kaupa turustada, siis peaks jääma vähemaks kurtmist, et suured jaeketid domineerivad turul ning ei soosi oma tingimustega väiketootjaid.

Eesti on ühest küljest piisavalt kompaktne ja teisalt on elanikkond küllaltki hajali, ka peavad meil üles seatavad automaadid suutma toidu värske hoida nii talvepakases kui ka suveleitsakus.

Siinsetes oludes tehtud projektidest saadud kogemus võiks pakkuda ekspordivõimalusi. Lisaks aitab Cleveroni investeeringu õnnestumine luua juurde uusi töökohti ning muuta Eesti majanduse targemaks. Kahjuks võib aga valitsus end selle projektiga seoses taas lolliks teha. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.