Ülikooli kliinikum pöördus abikutsega ligi 400 neljanda kuni kuuenda kursuse arstitudengi poole ning mõne päeva pärast oli avaldanud soovi tööle tulla 43 tudengit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui ma selle kirja sain TÜ kliinikumilt, siis minul kui arstitudengil läks kohe süda rõkkama, et ma saan aidata. See on nii primaarne ja oluline asi, ma arvan, iga arstitudengi jaoks," ütles neljanda kursuse arstitudeng Kadri Ann Parmas.

Kui tervishoiukõrgkooli tudengitest paljud juba ka töötavad õena kliinikumis, siis need Tartu ülikooli tudengid õpivad arstideks ehk käelisi protseduure, näiteks kolmapäeval õpitud insuliinisüsti tegemist nemad koolis pole praktiseerinud. Nüüd saavadki kümme esimest vabatahlikku nädalasel kursusel harjutada näiteks ka vereanalüüside võtmist ja intensiivravi monitooringut. Tudengid tõdevad, et viiepäevane kiirkursus tavaolukorras piisav ei oleks.

"Me käime need asjad siin väga kiirelt läbi ja väga palju peab tuginema enda teadmistele ja eks me jooksvalt õpime ka seal osakonnas iga päev. Eks see on selline primaarne ja asjade meelde tuletamine," ütles Parmas.

"Nende teoreetilised teadmised on väga head, absoluutselt siin pole vaja kahelda, nad on väga tugevad teoreetiliselt. Hetkel ongi, et nad saavad teha seda, mida üks abiõde, näiteks ravimite manustamine, algatuseks kindlasti kellegi kogenud õe jälgimise all, aga ma arvan, et pärast paarinädalast jälgimist nad saavad ka seal iseseisvalt toimetada," selgitas tervishoiukõrgkooli õppejõud Marit Kiljako.

Kliinikumis töötamise eest saavad noored ka tasu. Nagu mujal koolideski, õpivad ka arstitudengid praegu veebi teel, seega on koroonaosakonda minek sisuliselt ainus võimalus õppuritel veel päriselt haiglas tegutseda.

"Ma arvan, et see on suur motivatsioon praegu, minna appi, kuna tudengid, kes on kliinilises õppes, me peaksime praegu patsiente nägema ja nendega tegelema. See on selline võimalus. Ei olnud kahtlust ka, kas minna või mitte minna," ütles neljanda kursuse arstitudeng Kätlin Rest.