Reformierakonna vaenukõne eelnõu langes parlamendi menetlusest välja

Reformierakonna fraktsiooni esitatud vaenukõne kriminaliseeriv eelnõu langes esimesel lugemisel riigikogu menetlusest välja.
Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas 50 parlamendi liiget ja vastu 39 riigikogu saadikut.
Reformierakond viitas, et nende eelnõu toetus 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastu võetud otsusele võitlemiseks rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu.
Koalitsioonisaadikud väljendasid samas muret, et eelnõu seab liigsed piirangud sõnavabadusele.
Reformierakonna esinaise Kaja Kallase eelnõu sõnavabadust ei oleks piiranud ja puudutanuks vaid mõne vähemusgrupi vastu vägivallale üles kutsumist.
Kallase sõnul tähendaks seadusemuudatus, et edaspidi arvestataks kuriteo puhul raskendava asjaoluna, kui kuritegu on toime pandud ajendatuna vihast kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse ja terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või varalise ja sotsiaalse seisundi vastu.
Kui karistusseadustiku alusel on praegu vaenu õhutamisel tagajärjed vaid siis, kui on tekkinud konkreetne oht inimese elule, tervisele või varale, siis eelnõu alusel oleks karistada saanud ka siis, kui on tekkinud oht avalikule korrale.
Koalitsioonisaadikud tõid esimese lugemise arutelude käigus mitmeid näiteid ning uurisid, kas nende alusel saaks eelnõu seadusena jõustudes ütlejat karistada. Kallas nentis EKRE saadiku Kai Rimmeli küsimusele vastuseks, et näiteks võib eelnõu raames vägivalla õhutamisena mõista väljendit "kommarid ahju!".
Õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe (Isamaa) sõnul on eelnõu valminud kiirustades ning on sisu poolest toores. Eelnõu arutlusel juhtivkomisjonis jäi tema hinnangul ka eelnõu ajend arusaamatuks.
Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) märkis sotsiaalmeedias, et eelnõu suukorvistab Eesti rahvast ning kutsus üles riigikogu eelnõu tagasi lükkama.
Koalitsioon kritiseeris ka seda, et eelnõu üle arutatakse keset koroonakriisi, mil on pakilisemaid teemasid, mille üle parlament peaks otsustama.
Isamaa on varasemalt teatanud, et eelnõu on tsensuuri hiiliv kehtestamine ning riik ei saa öelda inimesele, kuidas mõelda või mida öelda.
Toimetaja: Barbara Oja