Kasemets: esimeste vaktsiinitarnete suurus selgub liikmesriikide aruteludes
Eesti proovib koos teiste Euroopa riikidega selgusele jõuda, kui suuri vaktsiinikoguseid suudab ravimifirma Pfizer esimeste tarnetega pakkuda. Esialgu pakuti kõigile alla kümne tuhande doosi, millest viiruse vastu suurt abi pole. Mõned olid sellega nõus, Eesti mitte.
Novembris sõlmis Euroopa Komisjon USA ravimifirma Pfizeriga raamlepingu 300 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks. Selle raames teatas iga liikmesriik, kui palju nemad vaktsiini soovivad. Eesti peaks saama kokku umbes 600 000 doosi.
"Alus oli iga riigi rahvastiku osakaal Euroopa Liidu rahvastikus," selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. "Eesti telliski selle sama koguse, mis on meie proportsioon Euroopa Liidu rahvastikus. Lätlased näiteks tellisid vähem, kui oli nende algne osakaal selles lepingus. Ning lätlaste koguse võrra võib mõnes riigis olla see kogus suurem, kui oli nende algne kogus."
Lepingute sõlmimise ajal polnud teada ei Pfizeri täpne tootmisvõimsus ega see, millal nende vaktsiin Euroopa Ravimiametilt rohelise tule saab.
Asjad hakkasid juhtuma kohe detsembri alguses, kui Euroopa Ravimiamet teatas, et hindab Pfizeri vaktsiini juba 29. detsembril. Heale uudisele järgnes kohe halvem, sest 4. detsembril teatas Pfizer, et ehkki tänavu plaanisid nad toota 100 miljonit vaktsiinidoosi, tullakse toime kõigest 50 miljoniga.
Siis tuli jälle hea uudis ehk Euroopa Ravimiameti teatel kogunevad nad vaktsiini sobivust hindama juba järgmisel esmaspäeval. Neljapäeval ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Liidus alustatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimist 27. detsembril.
"Küll on aga praegu jätkuvalt ääretult ebameeldiv olukord sellega, et me ei tea täpseid tarnekuupäevi ja tarnekoguseid," sõnas Jesse. Sellega ongi kõik liikmesriigid nüüd mitu päeva tegelenud.
Kõigile pakuti 9750 vaktsiinidoosi
Esmaspäeval teatasid tšehhid, et kui Pfizeri vaktsiin saab Euroopa Ravimiameti õnnistuse juba enne jõule, jõuab esimene kogus Prahasse 28. detsembril. Aga esimeses saadetises on täpselt 9750 vaktsiinidoosi, millega saab vaktsineerida alla 5000 inimese. Sama suurest kogusest on teada andud ka Rumeenia, Poola ja Leedu.
Rootsi vaktsineerimise koordinaator Richard Bergström ütles kolmapäeval Rootsi raadiole, et ligi 10 000 vaktsiinidoosi ei mõjuta küll viiruse levikut, aga see-eest võib see tõsta rootslaste moraali. Maris Jesse tõdes, et mitmed riigid võivadki soovida vaktsineerimisega võimalikult vara algust teha, isegi juhul, et väikestest kogustest suurt abi ei ole. Või ka juhul, kui tervishoiusüsteem oleks valmis vaktsineerima jaanuari alguses. Avalikkuse surve on ju suur.
Jesse selgitas, et esialgu pakkus Pfizer kõigile liikmesriikidele vähem kui 10 000 vaktsiinidoosi ja lubas, et teine tarne saab olema suurem.
"Kahjuks me ei tea selle teise tarne kuupäeva ega ka kogust. Meil ei ole seda kinnitatud," rääkis Jesse. "Ning Eesti poolt oleme meie öelnud, et me saame selle esimese tarne koguse ära kinnitada, kui meil on olemas kindlus, millal ja kui suures koguses toimub teine tarne."
Ehk Eesti pelgalt moraalivaktsiiniga ei lepi. Kuigi mitmed riigid teatasid kolmapäeval avalikult, et on valmis esialgu vastu võtma ka 10 000 vaktsiinidoosi, koguneti õhtul ikkagi videokohtumisele.
"Kõlas ka see üleskutse eile Euroopa Liidu tervishoiuministeeriumite videokonverentsil, et palun, ärme anname järele väljaspoolt tulevale survele, vaid toimetame ratsionaalselt ettevalmistatud kavade alusel."
Ehk teisiti öeldes, sarnaselt Eestile loodab Euroopa Komisjon, et Pfizer lepib kõigi liikmesriikidega kokku mitte ainult esimese, peaasjalikult telepildi jaoks mõeldud tarne, vaid teise vaktsiinikoguse, millest päriselt abi on.
Ära ei saa unustada, et Pfizerilt soovivad üha suuremaid koguseid ka teised riigid, teiste seas Ameerika Ühendriigid ning Euroopa soovib oma tarnetes kindlust saada.
Kasemets: teiste arvelt keegi oma koguseid ei kasvata
Omaette küsimus on, kuidas kokkulepped sünnivad. Maris Jesse ütles, et konkureerivaid läbirääkimisi liikmesriigid Pfizeriga ei pea. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets selgitas, et täpsemad numbrid peaks selguma liikmesriikide jaoks lähipäevadel.
"See jaotuskava pannakse kokku liikmesriikidega ühiselt komisjoni koordineerimisel," ütles Kasemets. Ta selgitas, et komisjoni vaktsineerimiskava koordinaator suhtleb nii Pfizeriga kui liikmesriikidega. Konkreetsed tarned lepitakse aga kokku liikmesriikide ja ettevõtte vahel.
Küll aga kinnitas Kasemets, et ehkki kõik sooviksid rohkem vaktsiine, kui esialgu saada on, ükski Euroopa Liidu riik teiste arvelt oma osa suurendada ei proovi. "Siin riigid on kõik olnud solidaarsed ja näidanud üles niisugust head koostöötahet ja omavahelist koordineerimist."
Kasemets selgitas, et erinevate riikide puhul tuleb arvestada ka sellega, millal on nad reaalselt valmis vaktsineerimisega alustama ja kas nad üldse soovivad esimesena Pfizeri vaktsiini või ootavad rohkem Moderna väljatöötatud vaktsiini. Sees peaks Euroopa Ravimiameti loa saama jaanuaris.
"Selle pärast riigid omavahel ka kohtuvad, räägivad, terviseministrid arutavad ja leitakse siis ühine kõigile sobiv lahendus," ütles Kasemets.
Aga üks Euroopa Liidu riik paistab selles arutelus eraldi silma. Prantsusmaa peaminister Jean Castex ütles kolmapäeval parlamendi ees, et nemad saavad Pfizerilt esimesed 1 160 000 doosi 30. detsembriks, 677 000 doosi saavad nad umbes 5.-6. jaanuaril ja veel 1 6000 000 veebruaris. Kuidas teab Prantsusmaa seda, mida kõik teised Euroopa Liidu riigid veel läbi räägivad, Keit Kasemets ennustama ei hakka.
"Aga mis on riikidel veel võimalik teha ja mida suured riigid on kasutanud, on see, et komisjoni ühise strateegia väliselt ise osta otse vaktsiine lisaks," ütles Kasemets. "Seda võib teha kõigilt tootjatelt, kes turule tulemise loa saavad."
Samas kinnitas Kasemets, et isegi kui mõni riik peab oma läbirääkimisi, siis see teisi liikmesriike ei mõjuta. "Kokkulepe liikmesriikide vahel on see, et kõigepealt täidetakse ühist lepingut ja siis riigid saavad endale neid lisadoose soetada."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi