Epler: laiali saadetud metsanduskava juhtkogu ei otsinud kokkulepet

Foto: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaminister Rain Epler (EKRE) ütles, et tema hinnangul ei otsinud laiali saadetud juhtkogu kokkulepet metsanduse arengukava koostamiseks.

Epler selgitas "Esimeses stuudios", et ta otsustas saata metsanduse arengukava juhtkogu laiali, kuna kogu fookus oli viimasel ajal eesmärgilt kaduma läinud. Tema sõnul peaks juhtkogu juhtima protsesse ning jõudma tulemusteni.

"Minu hinnangul see juhtkogu, kes kuni lähiminevikuni koos käis, oli suurearvuline ja kahtlemata väga laiapõhjaline arvamuste vahetuse osas, aga võib-olla fookus eesmärgist oli kaduma läinud, viimasel ajal eriti," ütles ta.

Kes uude juhtkogusse kuuluma hakkavad, pole Epleri sõnul veel selge. Ta märkis, et sinna peaksid kuuluma metsandusega seotud viie-kuue eluvaldkonna esindajad.

"Ideaalis juhtkogu võiks olla viis-kuus inimest pluss juht, võib-olla reaalsus on see, et iga valdkonna esindajaid võiks olla maksimaalselt kaks," sõnas ta.

"Aga juhtkogu ülesanne ja fookus väga selgelt, mida mina kavatsen edasi anda, kui me esimest korda selle juhtkoguga kokku tuleme, on ikkagi seda protsessi juhtida, ajakava hoida, ma arvan, et töötada teemade kaupa taustal igal juhtkogu liikmel ekspertidega vastavast valdkonnast ja kindlasti lahendada vastuolusid, mis tekivad, ja püüda kompromissile jõuda," ütles ta.

"Laiali saadetud juhtkogus ka, olen lugenud nende stenogrammi, oli kohati näha, et ei otsitudki kokkuleppekohta, vaid korrati teisele poolele üle oma seisukohti," lisas minister.

Saatejuht küsis, kas eelmise juhtkogu probleem oli see, et püüti leida konsensust, ning uus kogu peaks leidma kompromissi.

"Jah, kokkuleppe. Ma arvan, et sellises suures kogus konsensuse otsimine, võib-olla on võimalik, aga arvan, et tegelikkuses ju saavad inimene ja loodus, sealhulgas mets, ka koos mõistlikult toimida ja selleks erinevate valdkondade esindajad saavad kokku leppida, kuidas see koostoimimine saaks olla," selgitas Epler.

Metsa maharaiumisest rääkides ütles keskkonnaminister, et mets on taastuv loodusvara ning seda peaks ka kasutama, kuid unustada ei tohiks ökoloogilist poolt.

"Majandusmetsast rääkides, siis need võtted, kuidas majandada, nende üle võiks otsustada inimesed, kes on seda õppinud. Ja arvan, et maailm, nagu muudes valdkondades, ka metsanduses areneb. Ja kui küsida isiklikumas plaanis, siis mina oma kodukohas käin tihti metsa vahel ringi ja näen ka neid lanke ja kuidagi ei tunne, et nüüd midagi hirmus halvasti seal on," rääkis Epler.

Minister ütles, et mõistab, et osades inimestes tekitab metsa maharaiumine pahameelt.

"Arvan siiski, et kui me liigume maapiirkondades elavate inimeste juurde, siis seal on teatav tunnetuslik arusaamine eluringist ja maailmast üldse, muu hulgas metsast, sellest, et aeg-ajalt metsa lõigatakse, siis ta kasvab, siis ta on noor mets ja kuskil on vanem mets. Ja see on kuidagi loomulik elu osa," rääkis ta.

Minister lisas, et tema hinnangul on paljud metsakaitsjad tegelikult linnaelanikud, kes sotsiaalmeedias levivate piltide pinnalt oma seisukohti kujundavad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: