Eestlased ostavad tunduvalt rohkem riideid kui lätlased-leedukad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kõikides Balti riikides on riiete ostmine viimastel aastatel kasvanud. Eestlased ostavad rõivaid võrreldes Balti naabritega tunduvalt rohkem. Samuti on eestlased suutnud korraldada paremini riiete taaskasutust.

Nii uute kui ka kasutatud riiete tarbimine on kasvutrendis. Kui kaupa igapäevaselt juurde ei lisanduks, saaks keskmine Humana pood tühjaks umbes nädalaga. Sooduskampaaniate ajal isegi kiiremini.

Eestlased ostavad keskmiselt kolm kuni neli uut riideeset kuus, mida on ligi poole rohkem kui teistes Balti riikides.

"Eesti uute rõivaste tarbimine oli ikka päris tükk maad ees Lätist-Leedust. Meie tarbime ligikaudu sama palju rõivaid kui meie rikkamad põhjanaabrid. Kuskil 16 000 tonni uusi rõivaid pannakse turule ehk me ostame kuskil inimese kohta 12,4 kilo rõivaid, kodutekstiile igal aastal," rääkis SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Võrreldes teiste Balti riikidega on Eestis aga kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumissüsteem paremini korraldatud. 30 protsenti turule jõudnud rõivastest kogutakse kokku. Sellest pool on kandmiskõlbmatud ja lähevad jäätmeteks, kuid teine pool liigub korduskasutusse.

"Lisaks sellele 12,4 kilole inimese kohta on eestlased viimastel aastatel üha usinamalt hakanud ka külastama selliseid korduskasutus poode. 2,4 kilo ehk 15 protsenti meie rõivaste, kodutekstiilide tarbimisest tuleb juba sellistest korduskasutuspoodidest," lausus Moora.

Humana infojuht Mari-Helene Kaber kinnitas, et taaskasutuspoe külastatavus on stabiilselt tõusnud ning müümata jäävaid riideid on vähe.

"Suurem osa asju, mis me kauplustesse välja paneme, neid on tõesti tuhandeid ja tuhandeid tükke, need kõik ostetakse ära. See hulk, mis lõpus müümata jääb, on üsna väike võrreldes sellega, mis välja läheb ja mis ära ostetakse," lausus Kaber.

Et vähendada jäätmetena lõpetavate riidematerjalide hulka, kasutavad näiteks kunstiakadeemia (EKA) tudengid umbes pooltes kollektsioonides jääkmaterjale uute rõivaste loomisel.

"Oleme saanud ka projektide jaoks punast vaipa taaskasutada. Me teame, et väga sageli neid laotakse kuhugi üritustele laiali, käiakse üks kord kõpskingadega üle ja siis see kahjuks ei leia teistkordset kasutust, sest need ei ole mõeldud puhastamiseks. Aga teine pool on puhas ja me oleme ise sellest loonud väga fantastilisi projekte, mis on jäänud ka maailmatasemel silma," rääkis EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart.

Rõivaste ringlussevõtt on üks keerulisemaid, kuna puuduvad head tehnoloogiad, mille abil oleks võimalik mitmeid erinevaid materjale sisaldavaid riideid ümber töödelda.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: