Mart Võrklaev: rongiga kodukontorisse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Võrklaev.
Mart Võrklaev. Autor/allikas: Riigikogu

Majanduse taaskäivitamise kava on oluline projekt Euroopa ühtsuse hoidmiseks ning omab oluliselt laiemat ideed, kui lihtsalt see, kes kui palju raha saab. Ühtlasi tuleb see raha tuleviku arvelt ja peab teenima ka meie lapsi, kirjutab Mart Võrklaev.

Head kriisi ei tohi raisku lasta. Hirmutavas olukorras, kus töötute arv on kasvanud, majanduse mahu vähenemiseks on prognoositud helgemate stsenaariumite järgi kuni kümme protsenti ja me jätkuvalt ei saa kindlad olla viiruse edasises kulgemises, on sellel julgel ütlusel jätkuvalt tõepõhi all. Riigijuhtidele on kriis kätte mänginud hulga võimalusi, mida Eesti käekäigu edendamiseks kasutada.

Aastaid on erinevatel tasanditel pead murtud selle üle, kuidas motiveerida inimesi asumaks elama maale. Suurimaks takistuseks on alati kujunenud linnadesse koondunud kõrgemapalgalised ametikohad ja inimeste soov teenida hästi ning elada töökohale lähedal.

Kriisi ajal ümbermõtestamise läbi teinud töökultuur, uued töövõtted ja tehnoloogilised lahendused on paljudele aga avanud uue perspektiivi. Miks töötada viis päeva nädalas kontoris, kui poole sellest ajast võiks veeta kodukontoris, mis üldse ei pea asuma linnas?

Nüüd, kui see mõte on inimeste ja tööandjate pähe istutatud ning järgi proovitud ja statistikaameti andmetel kasvavad maakodude ja suvilate hinnad kui pärmi peal, on riigil aeg omalt poolt selliseid tendentse ka soodustada.

Hea võimaluse pakub selleks Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava, mida peaminister Jüri Ratas hiljuti riigikogule tutvustas. Praeguse arvestuse järgi suureneks Eestile eraldatav osa taaskäivitamise kava tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaksid toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen.

Majanduse taaskäivitamise kava on oluline projekt Euroopa ühtsuse hoidmiseks ning omab oluliselt laiemat ideed, kui lihtsalt see, kes kui palju raha saab. Aga ühtlasi toob see meie otsustajatele paki võimalusi, mille kasutamise jälgimine on meie kõigi kohus - tuleb see raha ju tuleviku arvelt ja peab teenima ka meie lapsi.

Tegin riigikogus toimunud arutelu käigus ettepaneku ning kutsusin valitsust kaasa mõtlema, kuidas meieni jõudva raha abil teha investeeringuid, mis parandaksid oluliselt meie infrastruktuuri, soodustaksid inimeste liikumist linnast maale ja tagasi ning teeniks meid kümneid ja kümneid aastaid. Mis need olla võiks?

  • Ehitame kohe koos Rail Balticuga välja selle projekti raames projekteeritud kohalikud peatused ning tellime kaasaegsed, mugavad ja keskkonnasõbralikud vesinikul töötavad rongid, et koos Euroopa rongiühendustega käivitada koheselt ka kohalikud liinid;
  • Arendame pealinna ja rõngasvaldade vahel välja trammiühendused, sh viime trammi Rae valda;
  • Viime lõpuni Haapsalu ja Hiiumaa inimeste jaoks olulise Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse;
  • Suurendame meie olemasolevat rongiparki ja tihendame olemasolevaid ühendusi.

Rööbastransport on kiire ja keskkonnasõbralik ning sel on oluline osa eduka regionaalpoliitika teostamisel. Praegune tervisekriis on pannud inimesed tagasi maapiirkondadesse liikuma. See on hea võimalus toetada inimeste loomulikku liikumist ka mugava ning kiire ühistranspordi arendamisega ja luua võimalused metsaservas elamiseks, kuid samal ajal vajadusel kesklinnas töötamiseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: