Tõnu Grünberg: kiirest raudteeühendusest saab meie mobiilne inimõigus
Koroonakriisi valguses võime öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast taristuprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, kirjutab Tõnu Grünberg.
Elame juba mitmendat nädalat täiesti uues maailmas, kus tõsiselt on häiritud kogu meie igapäevane elu. Oleme sunnitud eraisikutena leppima mitme viimase põlvkonna jaoks täiesti esmakordse olukorraga, kus meie liikumisvõimalus on ootamatult ahenenud.
Praegu on meie kõigi prioriteet hoida neid inimesi, kelle ringiliikumine ja töötamine, esmajoones tervishoius, aga ka kaubanduses, tööstuses ja logistikas on asendamatud selleks, et saaksime jätkuvalt ligipääsu igapäevastele esmatarbekaupadele ja teenuseid. Vaid siis on meil lootust kriisi tipp ületada ja hakata niipea kui võimalik naasma tavaellu.
Eraeluliste piirangute taustal on kostitatud meid uudistega, kuidas Euroopa Komisjon teeb pingutusi, et tagada euroliidu aluspõhimõtte ehk kaupade ja teenuste vaba liikumine. Põhjuseks pildid 70 ja enama kilomeetri pikkustest rekajärjekordadest Schengeni ruumis, erakorralised kaubaveo tagamiseks mõeldud laevaliinid Eesti ning muu Euroopa vahel.
Just hetkeolukord rahvusvahelise kaubaveo vallas ja pingutused tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks on andnud mulle veendumuse, et meie piirkonna ühendatus muu Euroopaga muutub ajas üha olulisemaks ning Rail Baltic mängib siin võtmerolli.
Kui aastaid tagasi tõi Euroopa raudteeühenduste edendamise vajaduse teravamalt fookusesse Islandil aktiveerunud vulkaan, mis seiskas suure osa lennuliiklusest, siis nüüdse olukorra valguses peaks igaüks mõistma, et isegi vaid kriitilise kaubaveo võtmes on sujuv ja kiire rongiühendus kordi efektiivsem kui maanteevedu.
Kuid ma ei räägi ainult kriisisituatsioonist, kus 50 kaubaveokit võiks reisida ühe rongiga ilma piiril seismata. See on meie ühendatud Euroopa ruumis tarnekindluse tagamisel ja kindlustamisel ülioluline ka tavaelus.
Paralleel mobiilsidega
Viimase kahe kümnendiga, eriti alates euroliidu osaks saamisest, oleme Eestis ühiskonnana arenenud selleni, et võtame auto-laeva-lennukiga Euroopasse saamist enesestmõistetavana ja see pole enam üksikute väljavalitute luksus. See tekitab nii mõnedki paralleelid telekommunikatsioonivaldkonnaga.
Algul oli see kõik eksklusiivne, vaid vähestel olid suured, kallid ja kobakad Nokia kastid, millega helistamise hind oli tavainimesele üle mõistuse. Samuti oli leviala nii nadi, et kohti, kust helistada, pidi lausa otsima.
Kuid nüüd on sõltumata seadmest pidev kvaliteetne ühenduvus nii lähemate kui ka kaugemate sõprade-sugulaste-töökaaslastega iseenesestmõistetav. Tagasi vaadates tuleb möönda, et aastate eest oli nii mitmeidki, kes küsisid kahtlevalt, et milleks meile kõike seda vaja on? Mastid, investeeringud, argielu häirivad ehitustööd, hirmutati ka mobiilside tervist kahjustava toimega.
Tulles tänapäeva ei kujuta me endale ju ettegi, et ühendatust – mobiilset internetti – pole. Mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas. Lootuses, et me juba lähiajal saame selles "uues" maailmas taaskord uusi linnasid ja maid avastada, kasutame igal pool oma nutitelefoni, et valida sobilikem teekond ja parim transpordiühendus.
Teisisõnu võtame mobiilset internetti sisuliselt inimõigusena. Olles ise selle arenguga nii Eestis kui mitmetes välisriikides väga lähedalt seotud olnud, siis tulevikku vaadates olen veendunud, et juba "homme" võtame me rongiühendust Euroopaga samasuguse iseenesestmõistetavusena.
Samavõrra nagu on sidevõrgud meid ühendanud muu Euroopa ja maailmaga, peame olema ühendatud ka füüsiliselt. Rail Baltic seda meile annab ja me hakkame võtma oma igapäevaelu osana, et saame transpordis kindlad olla. Kiirest rongiühendusest saab meie tulevane inimõigus.
Me ei kujuta peagi endale enam ettegi, et ei saa Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla kahe tunni Riiga ja väga kiiresti Euroopasse. Või et meil pole võimalik liigutada kiiresti kaupa Muugalt Kesk-Euroopasse.
Roheline raudtee on ehitamisel
Oleme Rail Balticu projektiga seisus, kus saame tuleviku ühenduse nimel igaühele nähtavate töödega ka reaalselt pihta hakata. Kogu Eesti trassiosale on sõlmitud projekteerimislepingud. Meil on olemas kiirendatud investeeringuplaan ning juba sel ja järgmisel aastal alustame kümnete objektide ehitamisega.
Esimene füüsiline ehitusobjekt – Saustinõmme maanteeviadukt – on juba töös ning seega on Rail Balticu trassile asetatud ka ehituse algust sümboliseeriv nurgakivi. Käesoleva ja järgneva kahe aasta plaan näeb ette üle 200 miljoni euro investeerimist Rail Balticu ehitamisse Eestis.
Esmalt asume rajama maanteedega ristuvaid sildu ja viadukte ning ökodukte. Ehitame ümber elektri- ja gaasitrasside ristumised raudteega. Samuti alustame Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ning Muuga kaubaterminali ehitusega.
Eesti avalikkuses on palju mõtteid vahetatud selle üle, milline on raudtee-ehituse mõju loodusele. Mul on endal väga tundlik roheline närv ja looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Balticu "ökoloogiline bilanss" on selgelt plussis – raudtee kui kõige rohelisema kiire transpordiviisi osas valitseb kõikjal maailmas konsensus.
Muidugi, taristu rajamisel on mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid valdavalt on see mõju ühekordne ning langeb ehituse aega. Tahan seista ka isiklikult selle eest, et see, mida teeme, on kõige optimaalsem ja ökoloogilisem, mida on võimalik teostada.
Eestlastel on ütlus – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Rail Balticu rajamise eest vastutav tiim on oma tegevuses just sellest lähtunud. Oleme seadnud eesmärgiks teha kogu eeltöö selliselt, et see vastaks absoluutsetelt kõikidele seadusandlusest tulenevatele (sh keskkonnaalastele) nõuetele ja ka inimeste ootustele.
Tänu sellele eeltööle oleme reaalsete ehitustöödega edasi liikumas ning olen optimistlikult meelestatud, et saame põhitrassi osas hoida eesmärgina valmimistähtaega ehk 2026. aastat.
Koroonakriisi valguses võime ka öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast infrastruktuuriprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, millega me hakkame tooma aastaid järjest sadade miljonite eurode eest ehitustöid Eesti turule, mis kogu oma mõjuga ehituse, transpordi, logistika aga isegi toitlustuse ja majutuse sektoritesse elavdab meie majandust tervikuna.
Ja seda kõike lisaks pikaajalisele positiivsele sotsiaal-majanduslikule mõjule, mida kiire ja keskkonnasõbralik euroopasuunaline raudtee kaasa toob.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel