"Välisilm" tegi tagasivaate EL-i solidaarsusele koroonakriisis

Foto: ERR

Euroopa Liidu seadis koroonaviirus küsimuse ette, kas igaüks tirib tekki enda poole või jääb peale koostöö. Aasta jooksul oleme näinud mõlemat.

Nagu kõikjal maailmas on ka Euroopa aasta 2020 olnud mõistagi koroona-aasta. Algas see šokiga. Itaalia lukkumineku järel tegid riik riigi järel sama ülejäänud eurooplased. Piirid, mille olemasolu olime juba unustama hakanud, sulgusid ja kaubaveodki takerdusid. Igaüks üritas nappivatest isikukaitsevahendite varudest suurima tüki enda poole sikutada.

Itaalia terviseminister Roberto Speranza ütles, et iga riik ja iga piirkond ei vaja maske ühtmoodi samal ajal. "Kui me tegevusi koordineerime, saame probleemidele paremini vastata," ütles ta.

Karmide piltidega Euroopa haiglatest kaasnesid helgemad kaadrid meedikutele igapäevaselt tänu avaldavatest inimestest. Rohkem solidaarsust ja koordineeritust sugenes ka riikide käitumisse.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lausus, et liiga palju oli neid, kes ei olnud Itaaliat valmis alguses aitama. "Ja selle eest on õige, et Euroopa
palub südamest vabandust. Aga vabandamine on põhjendatud, kui see ka midagi muudab ning tõde on ka selles, et ei läinud palju aega, kui kõik mõistsid, et peame kaitsma üksteist, et kaitsta ennast," rääkis von der Leyen.

Sündisid kokkulepped ja ühishanked, aga tuleb tunnistada, et Euroopa Liit ei ole ülemäära edukas kriisijuhtimisstaap. Mõndagi saaks koordineerimisel kindlasti paremini teha. Samas oleme me osalt just sellist Euroopa Liitu tahtnud, kus suur osa võimust ja pädevusest on jätkuvalt riikide käes, tervishoid ja inimeste turvalisuse tagamine sealhulgas. Müstilisel Brüsselil on konkreetne vastutusala, selgelt kuulub sinna majandus, ühisturg ja euro. Selles vaates oli olulisim uue eelarveperioodi ja mahuka solidaarse ühislaenul põhineva majanduse taaskäivitamise fondi kokkulepe.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli roll selles kriisis on olnud keskne. Milliseid vilju tema külvatud seemned kannavad, näitab tulevik. Suurest rahasajust oodatakse majandusele värsket hingamist, konkurentsivõime kasvu ja rohepööret. Kui tulemused ei vasta ootustele ja raha läheb mõnes riigis valesse kohta, on pinged kiired kasvama. Juba ette peeti lahinguid õigusriigi põhimõtte sidumise üle rahastamisega.

Näiteks pelgas Poola peaminister Mateusz Morawiecki kartis, et Poolat võidakse sel viisil ebaõiglaselt rünnata.

Ühised sammud seovad riike aga üha tihedamalt kokku ja ühiste väärtuste olemasolu või nende puudumine muutub üha teravamaks küsimuseks.

Ei saa unustada ka Brexitit. Britid, kes tahtsid Euroopa koostööle pidurit tõmmata said oma tahtmise. Suurbritannia 47 aastast Euroopa Liidus sai 1. veebruari öösel ajalugu.

1. veebruaril algas üleminekuaeg. Hetkel on hull viirus justkui omal moel Brexiti teoks teinud ja ühendused saareriigiga suuresti katkestanud, tegelikult aga ootame endiselt tulevikusuhte läbirääkimiste ja kogu Brexiti draama lõpplahendust.

"Välisilma" stuudios oli Euroopa Liidu möödunud aasta märgilisemaid sündmusi kommenteerimas kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik.

Indrek Kanniku hinnangul elab Euroopa Liit Suurbritannia lahkumise üle. "Euroopa Liit alustas ilma Suurbritanniata. Aga kahjuks tuleb ta muidugi. Kui Euroopa suuruselt kolmas majandus sealt lahkub, ei tule loomulikult kasuks," lausus Kannik.

Samas on Kanniku sõnul Euroopa Liidul nüüd põhjust peeglisse vaadata, sest ei tajutud kui kaugele ja mis tempos saab edasi minna. "Pidev katse integratsiooni Euroopa Liidus suurendada on olnud probleem," ütles ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: