Lutsar: piirangute jõustumise esmaspäevast tingis vajadus anda aega

Foto: ERR / Siim Lõvi

Uued piirangud Harjumaal ja Tallinnas hakkavad kehtima tuleval nädalal, et inimestel oleks aega nendeks valmistuda, ütles viroloogiaprofessor ja teadusnõukoja juht Irja Lutsar Vikerraadio saates "Uudis +".

"Me andsime pigem selliseid üldiseid juhiseid. Need piirangud, mis lauale tulid, need sündisid ühistöös. Võib-olla oli detaile siin-seal natukene, aga üldiselt olid need piirangud sellised, mida teadusnõukoda pakkus," selgitas Lutsar teadusnõukoja ja valitsuse koostööd.

Ta täpsustas, et uued piirangud hakkavad kehtima esmaspäevast just psühholoogilistel kaalutlustel, et inimestel ja ettevõtetel oleks aega sulgemiseks valmistuda.

Lisaks on paljud asutused niikuinii varasematel aastatel jõulupühadel kinni olnud, lisas professor.

Meditsiinisüsteemi ohustavad nii haiged kui asümptomaatilised haiglatöötajad

Lutsar sõnas, et meditsiinisüsteemis on kaks peamist probleemi, millest esimeseks on rasked COVID-patsiendid, kellel on kaasuvad haigused ning kes on eakamad.

Teine probleem on aga haiglatöötajad, nii arstid, medõed, sekretärid kui ka muu personal, kes võivad kogemata asümptomaatilisena viirust haiglas levitada.

"Seda on juba paljudes haiglates, kus haiglatöö ei saagi enam normaalselt toimuda, sest kogu aeg on mingid eneseisolatsioonid ja nakatuvad patsiendid," sõnas Lutsar ja täpsustas, et selle tulemusel lähevad mõned osakonnad ajutiselt kinni.

Lutsar ütles, et praegu on nädalatega nakatunute maksimumarvud saja võrra kasvanud.

"Arvestades seda, et oleme peaaegu aasta otsa selle viirusega koos olnud ja hädas olnud, on meil ikka suhteliselt vähe inimesi veel nakatunud," sõnas professor.

Ta täpsustas, et Eestis on rohkem viirusele vastuvõtlikke inimesi kui neid, kellel on antikehad.

Samas on Ida-Virumaal nakatunute arvud Lutsari sõnul vaikselt stabiliseerunud, näiteks pole tõusnud haiglaravi vajavate patsientide arv.

Lutsar rõhutas, et tuleb arvestada ka sellega, et palju Ida-Virumaa haigeid viiakse ka teiste maakondade haiglatesse.

Tuleks leida ohutu viis vanavanemate külastamiseks

"Vanaemad on kaua siin maailmas elanud ja kõige vähem, mida vanaemad tahavad, on olla siin jõuludel üksinda," sõnas Lutsar.

Ta selgitas, et tuleks kaaluda, kas aasta pärast tekib üldse võimalus vanavanemaid jõulude ajal enam näha.

"Iga pere peaks leidma mingisuguse balansi, et vanaema ja vanaisa ei ole väga osavad chatroom'ides või Zoomis, seal ei tohi seda ka ära unustada," lisas professor.

Piirangutest peetakse enamasti kinni

Lutsar ütles, et teadusnõukoda toetub oma analüüsides nii riigikantselei küsitlustele kui ka seireuuringutele.

Viimasest uuringust on näha ka inimeste käitumisharjumused ning selgus, et 98 protsenti inimestest teeb vähemalt ühte asja, et viirus ei leviks, sõnas Lusar.

Lisaks tõi ta välja, et üle 95 protsendi inimestest kannab maske.

"Ma arvan, et kõige teravam kivi kinga sees on isolatsioonist kinnipidamine," sõnas teadlane.

Nädal aega tagasi pidas Lutsari sõnul isolatsioonireeglitest täielikult kinni 40 protsenti inimestest ning viiendik pidas neist osaliselt kinni. Seega oli ka 40 protsenti lähikontaktseid, kes piirangutest kinni ei pidanud.

"Haigus nakatab enne, kui on sümptomid. Ja need võivadki olla inimesed, kes nakkusfooni ühiskonnas üleval hoiavad," ütles Lutsar.

Lutsar sõnas, et näiteks Singapuris on koroonaviiruse levik olnud madalal tasemel, kuid seal kasutusel olnud meetmed pole olnud eriti demokraatlikud.

"Meil ongi selline dilemma, et tahame Singapuri näitajaid saada /---/, aga teistpidi demokraatlikku ühiskonda, aga need kaks asja ei sobi omavahel kokku," lisas ta.

Teise ilmaga leviks viirust vähem

"Ilm on ka koroonaviirusele rohkem kui sobiv. Kui meil oleks praegu -25 kraadi, siis oleks teine olukord," sõnas Lutsar.

Teadlane täpsustas, et viirusele meeldib niiske, jahedapoolne ilm, kus pole liigset UV-kiirgust, mis viirust tapaks.

Lutsar sõnas, et praegu on oluline, et nakatumiste arvud stabiliseeruks ja siis tuleks need alla saada.

Vaktsiinid on tulekul ning ka päiksekiirgust tuleb varsti rohkem ning need asjad hakkavad Lutsari sõnul viiruse levikut ajapikku pidurdama.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: