Õhukaitsesse jääb auk ka rekordilisel kaitse-eelarve aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kaitseministeerium

Lõppeval aastal hangiti uut relvastust ja järgmise aasta kaitse-eelarve on rekordiline, moodustades 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Riigi kaitseinvesteeringute keskus valmistab ette rannakaitse rakettide hanget.

Korea liikursuurtükid on tänavune suur uue relvasüsteemi hange. Esimesed jõudsid kohale sügisel, järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul saabub veel 18.

Kaitsekulutused on tõusuteel, ent erukindral, riigikogu kaitsekomisjoni liige Ants Laaneots juhib tähelepanu seni veel haigutavale augule Eesti õhukaitses ja manitseb vanast raskerelvastusest praegu kasutusel olevaid 122 mm ja 155 mm suurtükke mitte maha võtma, ehkki uus on teel.

"Et nad ei vähendaks suurtükiväe tulejõudu. Kui me vaatame, missugune raskesuurtükivägi on venelastel kõikides üksustes, siis ülekaal on ikka masendav tegelikult," põhjendab Laaneots.

Suvel saabus 1500 uut automaati, aasta lõpuks peaks ajateenijate väljaõppeks väeosadesse jõudma veel 4000.

Hankeplaanides on rannakaitseraketid. Tänaseks on merevägi sätestanud nõuded neile süsteemidele ja kaitseinvesteeringute keskus saatnud ametlikud infopalved tootjatele. Lisaks leidnud puutepunkte lähinaabritega.

"Täna, ma arvan, me oleme unikaalses olukorras, kus Läti vajadus on enam-vähem samas ajaraamis, enam-vähem samas mahus. Mille tõttu me arvestame sellega, et äkki on võimalik hankida see süsteem koos Lätiga," selgitas kaitseinvesteeringute keskuse direktor Kusti Salm.

Järgmise aasta kavadesse ei mahtunud keskmaa õhukaitse.

"See on probleem, mis tuleb lahendada mitte enam järgmisel aastal, sest selleks ei leitud raha, aga ülejärgmisel jne. Sest venelaste suur tahtmine ja soov on kontrollida Balti piirkonda eriti Läänemere kohal," põhjendas vajadust Laaneots.

Kaitseinvesteeringutest läheb üle 180 miljoni euro Eesti majandusse, ütleb Kusti Salm - sellest suur osa ehitusse. Järgmistel aastatel kandub kaitseinvesteeringute keskpunkt Tapalt esimeselt brigaadilt lõunasse teisele brigaadile.

Kaitsetööstuse oluline toode on mehitamata maismaasõiduk, mille arendamisel Eesti riik ja ettevõte Milrem Robotics juhivad Euroopa iseliikuri standardi väljatöötamist.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: