Eesti loodab hankida laevatõrjerakette koos Lätiga

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Poola rannakaitse raketiüksus õppusel Kevadtorm. Autor/allikas: Ardi Hallismaa / Kaitsevägi

Eesti valmistab ette rannikukaitse raketisüsteemide hanget, millega loodetakse, et liitub ka Läti.

"Kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on vastavalt kaitseministeeriumi arengukavale ette valmistamas laevavastaste rakettide hanget," ütles RKIK õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk pressiesindaja vahendusel ERR-ile.

Hankeplaane koostöös Lätiga tutvustati esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjonile, mille esimees Enn Eesmaa ütles ERR-ile, et hanke vastu huvi tundnud ettevõtteid oli mitmeid ning tõsisemat koostööd võib eeldada paarilt-kolmelt firmalt.

"Tänaseks oleme lõpetanud töö täpse sõjalise vajaduse kirjeldamisega ning viinud läbi põhjaliku turu-uuringu, kuhu kaasasime kõik vastavate raketisüsteemide tootjad," märkis ka Kivinuk.

Eesmaa sõnul on Eestile tutvustatud nii selliseid raketisüsteeme, mis on kasutusel NATO riikides, kuid ka selliseid, mida ükski liitlane ei kasuta. "Meid huvitavad rohkem need, mis on juba NATO-s tuntud," märkis Eesmaa.

Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem rääkis teisipäeval riigikogus peetud riigi sõjalise kaitse teemalisel arutelul, et laevatõrjeraketid kõigis kolmes Balti riigis võimaldaks toetada nii liitlaste saabumist kui ka kaitsta teineteise rannikut ja sadamaid. "Mitmelasulised raketisüsteemid 300- või enama kilomeetrise laskeulatusega võimaldavad Balti riikidel toetada nii lahingutegevust teineteise territooriumidel kui mõjutada ka liitlaste tulekut takistavaid sõjalisi võimeid," selgitas Herem.

RKIK kategooriajuhi sõnul on valitsus hanke jaoks eraldanud 46 miljonit eurot. "Enne hankega edasi liikumist otsime võimalusi ühishankeks regionaalsete partneritega," märkis Kivinuk.

Rannikukaitse süsteemi kasutuselevõtmine on välja toodud ka kaitseministeeriumi arengukavas aastateks 2022-2025, mille kaitseminister Kalle Laanet märtsi algul kinnitas.

Ka Eesmaa märkis, et rannakaitserakettide hange ei jää aastateks venima, vaid sellega püütakse kiirelt edasi minna.

Rannikukaitse puudumist on Eesti ühe suurima sõjalise puudujäägina esile toonud mitmed eksperdid.

Samas selgitas üks anonüümsust palunud asjatundja ERR-ile, et ühishankele Lätiga võib takistuseks saada Eesti ja Läti kaitsevõime erinev arengutase, mis tingib riikide erinevad prioriteedid ja relvastuse soetamise plaanid.

Eesti rannikukaitsesüsteemi osaks oleksid ka meremiinid, mille soetamine samuti praegu päevakorral on.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: