"See on hüpoteetiline käik - et kui meil on vaja, siis meil on olemas selleks alus, et me oleme selle ka RES-i kirjutanud," rääkis Laanest Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta ütles, et sellekohaseid arutelusid alles alustatakse: "Eesti rahvas ei pea absoluutselt muretsema, kõik need debatid on avalikud."

Neljapäeval kinnitatud RES-is kohaselt vähenevad Kaja Kallase valitsuse plaanitavad kaitseinvesteeringud võrreldes eelmise valitsuse kavadega kolme aasta jooksul 53 miljoni euro võrra. Kui Jüri Ratase valitsuse koostatud RES nägi NATO meetodi kohaselt arvestades Eesti kaitsekuludeks 2022. aastaks ette 721 miljonit, siis Kallase valitsus vähendas selle 704 miljonile, 2023. aastaks oli Ratase valitsus plaaninud 704 miljonit, mida praegune valitsus vähendas 688-le ning 2024. aastaks nägi Ratase valitsus ette 700 miljonit, uus valitsus 680 miljonit.

Laanet esitas siiski enda poolt arvud, mille kohaselt Eesti 2019. aasta kaitse-eelarve oli 615 miljonit, 2020. aasta 622 miljonit, 2021. aastal 645 ning 2023. aastal on 688 miljonit eurot NATO metoodika kohaselt.

RES-i kohaselt on 2022. aastal kaitsekulud sama metoodikaga arvestades 705 miljonit eurot, kuid langevad pärast seda kahel aastal - vastavalt 688,3 miljoni euroni 2023. aastal ja 681 miljoni euroni 2024. aastal, kuid tõusevad siis 2025. aastaks 712,1 miljoni euroni.

Küsimusele, mida selline vähendamine tähendab - kas jääb välja arendamata rannakaitse, loobutakse teise brigaadi soomusvõime tugevdamisest või millestki muust, vastas Laanet, et arutab võimalike investeeringute ajatamist kaitseministeeriumi juhtkonnaga lähiajal. "Mida me sellest plaanist, mis on praegu paberil, ajatame, on meie lähipäevade ja lähinädalate sisulise arutelu [teema] ja kui see on lõppenud, siis me kindlasti avalikkust sellest informeerime," lubas ta.

Minister ütles ka, et Miinisadama müüki ega mereväe kolimist ei ole otsustatud, ehkki RES-is on müügist saadavaks tuluks 2025. aastaks planeeritud 20 miljonit eurot.

"Kõik need arutelud saavad olema. Selles mõttes ei pea Eesti rahvas absoluutselt muretsema - kõik need debatid on avalikud, nagu ma ka teiega praegu räägin. Ja ma loodan väga, et, et kaitseministeerium koos avalikkuse ja Eesti riigiga teebki parimad otsused," rääkis Laanet.

Mereväe kodulehe andmetel on Miinisadamas praeguseks suhteliselt hiljuti renoveeritud kõik sealsed hooned ning kõik sadama konstruktsioonid vastavad NATO sadamatele esitatavatele nõuetele.

Samas asub sadam hiljuti valminud Noblessneri elurajooni vahetus naabruses, mistõttu võib kolimise üheks põhjuseks tuua ka turvalisuse teema, rääkis minister.

"Kui me riigi julgeolekust tulenevalt otsuseid teeme, siis kas ta sobib või ei sobi, aga see tõesti ei ole julgeolekuvaatest vaadatuna kõige parem koht. Ehk nagu me teame, siis sõjaväeobjekt on alati ka teatud ründeobjekt, kui tõesti peaks sõda puhkema ja kui me räägime, et see on tõesti elamurajooni keskel, siis on see objekt ka suurendatud ohu allikas. Nii, et ühtepidi on see tõesti keskkonnavaade - kui hästi ta sobib sinna. Teine pool on ohutus ja ette vaatamine," arutles Laanet.

Kommenteerides president Kersti Kaljulaidi öeldut, et kui riigieelarvesse planeeritakse kärpeid, siis tuleb ära näidata ka kärped arengukavades, sealhulgas kaitseinvesteeringutes, ütles Laanet, et on sellest presidendiga rääkinud ja neil on teema osas sarnased seisukohad.

Küsimusele, kuidas minister kommenteerib kaitseväe juhataja Martin Heremi hoiatust, et kaitse-eelarve vähenemisel langeb ka Eesti kaitsevõime ning kaitseväge tuleb vähendada, vastas Laanet küsimusega saatejuhile, kas tema oskab öelda, milline on 2024. aastal Eesti riigi rahaline seis ning lisas: "Martin Herem kaitseväe juhatajana peab rääkima, milline on reaalne kaitseväe seisukord ja milleks ta peab valmis olema."

Laanet kinnitas siiski, et Eesti kaitse-eelarve ei saa siiski alla NATO-s kokku lepitud kahe protsendi SKT-st langeda, kuna selles on koalitsioon kokku leppinud. "Koalitsioonileping, mis täna on kehtinud ja kehtib sellele valitsusele, on et kaitsekuludeks eraldatakse riigieelarvest kaks protsenti pluss kaitseinvesteeringute programm, pluss kaetakse ka liitlaste vastuvõtukulud ja sellest ei tohi tänane valitsus sammugi taganeda," ütles Laanet.