Eesti tuletornide uuendamisele kulub järgmisel 15 aastal 35 miljonit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Keri tuletorn, pildistatud 2017. aasta augustis Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Tuleval aastal algab kokku neli ja pool miljonit eurot maksev Keri tuletorni renoveerimine. Hoolast kätt vajavaid majakaid on veel palju ning järgmise 15 aasta jooksul lubab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nende korrastamiseks 35 miljonit eurot.

Uues transpordi arengukavas lubab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium renoveerida Eesti tuletornid. Järgmise viieteist aasta jooksul peaks selleks kuluma 35 miljonit eurot. Veeteedeameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus ütles, et selle raha eest saaks tõesti olulisemad tuletornid korda teha. Samas on arengukava ikkagi ainult visioonidokument ja päris raha tuleb eelarvest.

"Iga-aastaselt on veeteede ameti eelarves tuletornidele 360 000 eurot. Sellest me teeme väiksemaid töid või lihtsamaid tulepaake. Näiteks 2021. aastal teeme Saaremaal korda Panga tulepaagi. Ja nende tornide jaoks, mis nõuavad suuremat rahastust, teeme ühekordsed tornipõhised taotlused," rääkis Katus.

Riigi rahakott avanes suuremate tööde jaoks mõned aastad tagasi. Ülemöödunud aastal sai uue kuue Kihnu tuletorn, läinud aastal Eesti läänepoolseim Vilsandi tuletorn. Tuleval aastal alustatakse Keri, Ruhnu ja Eesti Kunstimuuseumi juures asuva Tallinna alumise majaka renoveerimist.

Tallinna alumine tuletorn. 

Kõige suurejoonelisemad tööd ootavad ees pisikesel Keri saarel. Pranglist umbes neli kilomeetrit põhja poole rajati majakas juba 300 aastat tagasi. Sada aastat hiljem ehitatud raske lubjakivist alusmüür püsis püsti kuni 1990. aastani. Siis varises osa selles maha ja niimoodi, õnnetult seisab tuletorn tänaseni.

"Sellel Keri tuletornil on mitu väärtust. Ta on oluline navigatsioonituli Soome lahes. Ta on ka muinsuskaitseväärtus ja oluline kultuuripärand. Teine asi ongi see, et ta on ehituslikult hetkel juba väga halvas seisukorras. Ja kui me sellega kohe pihta ei hakka, siis võib juhtuda, et meil ei olegi seal enam midagi taastada," selgitas Katus.

Projekt on juba valmis ja pool rahagi olemas. Järgmise kahe aasta jooksul tehakse korda tuletorni kivimüür ja paekivist trepp. Torni ülemisel metallist osal pannakse piir vihmavee läbijooksmisele. Pärast seda võetakse ette laternaruum ja kõik ülejäänud sisetööd. Esimene etapp maksab umbes 2,1, teine etapp 2,4 miljonit eurot ja 2024. aastaks peaks torn korras olema.

Veeteede amet on seadnud nimekirja kümme prioriteetsemat tuletorni, mille kõigi renoveerimine maksab umbes 12 miljonit eurot. Neist pooltega on järgmise aasta lõpuks pihta hakatud ja Keri tuletorn on neist kindlasti kõige kulukam.

"Väga palju annab hinnale juurde just selle asukoht. Sinna saarele ligipääs, kogu selle ehitustehnika ja materjalide vedamine. Kui me räägime mõnest mandril olevast tuletornist, näiteks see Tallinna alumine, siis ta on ikkagi logistiliselt lihtsas kohas ehitada."

Kaidi Katuse sõnul pole tuletornid ainult ilusad, vaid tänase päevani ka olulised maamärgid. Kui laeva navigatsioonisüsteem tõrgub, oskavad kõik meremehed ka tuletorni järgida.

"Õnneks väga harva, aga kui meil on vahest olnud mõne tuletorni või sihitulega mingi rike või nähtavusprobleem, siis tegelikult me saame kohe laevadelt tagasiside, et midagi on valesti. See näitab, et neid ikka pidevalt kasutatakse."

Puhtalt tule näitamiseks poleks muidugi tarvis miljoneid kulutada. Aga Eesti tuletornide väärikas ajalugu paistab ka maailmas silma.

"Ta on ka merekultuuri pärand, mida säilitada. Nad on väga ajaloolised tornid. Ma tean, et Eestis on käinud mitmeid välismaa gruppe, kes tulevadki ainult tuletorne vaatama," ütles Katus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: