Pettai: konservatiivide-liberaalide konflikt jätkub ka peale referendumit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/Õhtuleht/Teet Malsroos

Lõppeva aasta põhiteemad olid koroona ja abielureferendum, leidis sotsioloog Iris Pettai, kelle meelest Eesti on koroonakriisis hästi hakkama saanud, kuid ühiskonda lõhestav maailmapiltide vastasseis jätkub ka uuel aastal.

"Kahtlemata oli tegu raske ja katsumusterohke aastaga just koroonapandeemia tõttu. Kui mina peaksin andma koroona tõkestamisele hinde, siis ma annaksin hinde viis nii valitsusele kui ka rahvale. Mulle tundub, et me saime hakkama," ütles sotsioloog ja Eesti avatud ühiskonna instituudi juhataja Iris Pettai "Vikerhommikus".

Tema sõnul näitavad Eesti head hakkamasaamist nii rahvusvahelised võrdlused kui ka prognoositust väiksem majanduslangus, mis on madalam kui teistes riikides.

Teine oluline teema lõppeval aastal oli Pettai hinnangul ühiskonna sidusus ja abielureferendum, kus on teravalt vastandunud konservatiivne ja liberaalne maailmapilt. Konservatiividele on oluline, et seda maailma, millega nad on harjunud, ei tohiks muuta, kirjeldas Pettai. Liberaalne maailmapilt on seevastu avatud muudatustele, uuendustele ja arengutele.

"Kõik see viitab sellele, et Eestis on sotsiaalselt üsnagi lõhestunud ühiskond, ja uuringud näitavad, et kõrgematel positsioonidel inimestel on oluliselt rohkem ressursse ja võimalusi kui nendel, kes on madalamatel positsioonidel," rääkis Pettai. "Meil on kõrged vaheseinad elustandardites linnas ja maal, põlvkondade vahel, etnilisel tasandil, Eesti areneb ja muutub väga kiiresti ja kõik ei suuda nende muudatustega kaasa tulla nii kiiresti."

Tema sõnul käib igale kolmandale eestimaalasele muudatustega kohandumine üle jõu, väga hästi on kaasa suutnud tulla viiendik. "Need inimesed, kes ei saa kiirelt liikuva ühiskonnaga võrdselt koos marssida või maratoni joosta, nemad tarduvadki rohkem oma konservatiivsesse maailma ja see on teravalt probleemiks saanud," ütles Pettai.

Vastasseis kandub sotsioloogi hinnangul järgmisesse aastasse ja jätkub ilmselt ka pärast abielureferendumit. "Seal on uued teemad tulemas, näiteks abortide keelustamine või migrandid... Siin on Eesti üsna abitu või pole valmis selleks. Ollakse kannatamatud konservatiivsete ja mahajääjate suhtes, et kuidas te siis aru ei saa, et kõigil on inimõigused," märkis ta.

Pettai leidis, et väikese ühiskonnana ei tohiks me lasta sel poolduda ja pooltel vastanduda, vaid lahkhelisid tuleks ennetada. Põhiküsimus on tema hinnangul see, kuidas konservatiivset inimest rohkem informeerida, kaasata aruteludesse, kuidas maha võtta usaldamatust, pingeid, vastasseise ja kuidas temaga silda ehitada.

Lahendust pakkudes meenutas Pettai 2007. aasta pronksiööle järgnenud kodurahu foorumeid, kus teravas vastasseisus olnud eesti- ja venekeelsed kogukonnad said oma seisukohad välja ütelda.

"Algul olid need seisukohad väga äärmuslikud, aga tasapisi need üksteisele lähenesid ja lõpuks hakati ka sildu ehitama. Võib-olla on siit võtta mõni mõte, kuidas edasi minna," märkis Pettai.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: