"Selguse saame kohe sel hetkel, kui koalitsioon mõistab, et see on perspepektiivitu ja võtab selle eelnõu tagasi," ütles opositsioonilise Reformierakonna saadik Hanno Pevkur ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" vastuseks küsimusele, mis oleks olukorra lahendus.

Rahvahääletuse otsuse eelnõu arutama hakkava põhiseaduskomisjoni liige Pevkur selgitas, et vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra (RKKTK) seadusele ei ole otsuse eelnõu menetlemisel muid võimalusi, kui kõiki selle kohta esitatud muudatusettepanekuid põhiseaduskomisjonis arutada ning nende suhtes hääletada. Seadus näeb ka ette, et iga muudatusettepaneku esitajal on õigus seda komisjoni määratud aja jooksul tutvustada. "Mina olen seisukohal, et neid kõiki peab arutama ja siis otsustama, kas saata suurde saali. Iga saadik peab saama õiguse oma ettepanekut kaitsta - kes otsustab, et mul pole seda õigust?! See on ka põhjus, miks komisjon peab oma tööd tegema ja oma seisukoha riigikogule esitama," rääkis ta. Pevkur rõhutas, et RKKTK seadus sätestab selgelt riigikogu liikme õiguse teha muudatusettepanekuid ja neid ka põhjendada.

Komisjonil on küll õigus sarnased ettepanekud riigikogus otsustamiseks ühte koondada, kuid arvestades Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute esitatud muudatusettepanekute sisu, pole see suures osas võimalik, märkis Pevkur.

Lisaks on igal muudatusettepaneku esitajal õigus nõuda selle üle hääletamist ka riigikogu suures saalis teisel lugemisel, kui ka komisjon on soovitanud ettepaneku tagasi lükata. Riigikogu istungil ei ole küll ettepaneku esitajal õigus seda tutvustada, kuid kokkuvõttes tähendab see ikkagi, et 9300 muudatusettepaneku menetlus võtab riigikogus päevi.

Lisaks hakkab abielureferendumi menetlemist venitama ka see, et riigikogu kodukord sätestab riigikogu istungitele ja komisjonidele kindlad tööajad ning ka teiste komisjonide istungeid ei saa ära jätta. "Riigikogu igapäevane töö ei tohi saada takistatud ühe komisjoni töö tõttu," tõdes ta ning kinnitas, et opositsioon on selleks valmis, kui põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets peab õigeks hakata komisjoni istungeid ka muul ajal - näiteks hilisõhtuti - kokku kutsuma. Aga sel juhul tuleb arvestada ka sellega, et lisaks saadikutele peavad kohal olema ka istungit teenindavad ametnikud, lisas ta.

Pevkur ei nõustunud ka kriitikaga, et paljud opositsiooni esitatud muudatusettepanekud on asjassepuutumatud, viidates, et rahvahääletus on korraldatud muu riigielu küsimuses ning selle alla mahuvadki ka muud teemad.

Pevkur: see on EKRE poliitkampaania

Pevkur kritiseeris ka abielu rahvahääletuse initsiaatorit Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), kes tema hinnangul ei julenud panna rahvahääletusele seaduseelnõu, vaid algatas teema rahvahääletuse muu riigielu küsimuse all. Kui panna seaduseelnõu rahvahääletusele ja see läbi kukuks, siis peab riigikogu laiali minema ja tuleb uued valimised korraldada.

"EKRE püüab seda nüüd läbi suruda viisil, mis pole korrektne," leidis Pevkur. Ta viitase varasemalt Eestis peetud kolmele referendumile, mis tema sõnul olid suunatud sellele, kuidas ühiskonda liita ja paremaks teha. "See referendum aga lõhestab," tõdes Pevkur.

Tema kinnitusel on opositsiooni eesmärk see, et sellist rahvahääletust ei toimuks. "Mina ja Reformierakond tervikuna ei ole referendumite vastu. Olen selle vastu, et ühe erakonna poliitkampaaniat tehakse rahvahääletuse abil. Erakonna kampaaniategemise kohaks on valimised, kus saadakse valijatelt hinnang oma varasemale tegevusele ja mandaat tulevikuks," rõhutas Pevkur. Ta lisas, et abielu teema ei olnud ühegi riigikogusse valitud erakonna programmis peale EKRE.

"Eesmärk on anda koalitsioonile signaal: ärge palun tehke sellist jama! See on ühe erakonna poliitkampaania!" selgitas Pevkur.

Pevkur tõdes ka, et kui algatada praeguse olukorra muutmiseks riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine, siis saab opositsioon ka selle sama moodi nurjata, kui muutmise ainus eesmärk on abielureferendumiga edasi minna. Kui aga RKKTK muutmise algataks valitsus, et saada siduda see usaldushääletusega, siis läheks see juba vastuollu võimude lahususega, rõhutas ta.

Kui riigikogu 18. jaanuariks abielu rahvahääletuse korraldamise otsust vastu ei võta, ei saa 18. aprillil - nagu eelnõus on kavandatud - rahvahääletust korraldada.