Võrreldes lõppenud aastaga on haigekassa eelarve kuus protsenti suurem.

Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek ütles, et 2021 on erakorraline aasta. "Varem on haigekassa pidanud aasta lõpetama nii-öelda nullis ehk nii, et tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Sel aastal lubatakse koroona tõttu esimest korda minna 18 miljoni euroga miinusesse ehk kulud on kohe plaanitud 18 miljonit suuremad kui tulud," lausus Peek.

Lõppenud aastal sai haigekassa valitsuselt kahel korral lisaraha. Ka sel aastal on sotsiaalmaksu laekumine tõenäoliselt koroona tõttu väiksem kui tavaliselt ja seega on väiksem ka haigekassa eelarvesse laekuv ravikindlustuse summa.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et selle kompenseerimiseks eraldab riik haigekassale sel aastal tegevustoetuseks 143 miljonit eurot.

Lõppenud aastal jäi plaanilise ravi peatamise tõttu osaliselt kasutamata näiteks laste hambaravi raha ja ka kaheksa protsenti eriarstiabiks ette nähtud summadest. Teise laine tõttu ei õnnestunud aasta lõpuks kõiki osutamata jäänud teenuseid tasa teha, aga sotsiaalminister Tanel Kiik loodab, et sel aastal olukord paraneb.

"Ma loodan väga, et saame piirangute, vaktsineerimise ja rahva mõistliku käitumise toel olukorra kevadeks kontrolli alla. See annaks võimaluse plaanilist ravi pakkuda suurema osa aastast täismahus. Haigekassa eelarve koostamisel on olnud siht, et raviteenust pakutaks 2021. aastal vähemalt sama suures mahus kui oleks olnud ilma koroonakriisita 2020. aastal," rääkis Kiik.

Tervishoiuteenuste maht peaks numbreid vaadates suurenema 102 miljoni euro võrra, aga Riho Peek ütles, et tegelikkuses päris nii ei ole.

"Meie hinnangul läheb sellest summast 40 miljonit eurot ära isikukaitsevahendite täiendavate kulude katteks. Seega on teenuse reaalne kasv umbes 60 miljonit," kirjeldas Peek.

Sel aastal on plaanis laiendada vähiennetust ja pakkuda edaspidi sõeluuringu võimalust ka ravikindlustuseta inimestele. Üldarstiabi valdkonnas on kavas suurendada perearstide IT-võimekust. Eraldi tähelepanu pööratakse sel aastal hooldekodude õendusteenusele.

Peegi sõnul saavad seda teenust praegu veidi enam kui pooled hooldekodude elanikest, aga üldine eesmärk on, et seda teenust saaksid kõik hooldekodude elanikud.